Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (KORKS) toob mitmeid muudatusi, mis puudutavad otseselt reservis olevaid isikuid, kaitseliitlasi ja Kaitseliitu. Muudatused hõlmavad muu hulgas mobilisatsiooniga seotud töösuhte tagatisi, kaitseväeteenistuse korraldust ning Kaitseliidu rolli ja volitusi kriisiolukordade lahendamisel. Allpool on välja toodud olulisemad muudatused, mida reservväelastel, kaitseliitlastel ja teistel riigikaitsesse panustavatel isikutel tasub silmas pidada.

Mobilisatsioon ja töösuhte kaitse

Töösuhte peatumine ja ülesütlemise keeld mobilisatsiooni korral (TLS, KORKS § 266). Mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistusse asumine lisatakse:

• töö tegemisest keeldumise (töösuhte peatumise) aluseks (TLS § 19 p 5);
• töölepingu ülesütlemise piirangu aluseks (TLS § 92 lg 1 p 6).

See sulgeb senise lünga, kus mobiliseeritud töötaja töösuhte staatus oli ebaselge — nüüd on töökoht mobilisatsiooni ajaks kaitstud analoogselt reservteenistusega. Vanemapuhkuse etteteatamistähtaja erand on samuti sätestatud (TLS § 65 lg 2).

Eestist lahkumise keeld (KORKS § 57). Vabariigi Valitsus võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks keelata Eestist lahkumise vähemalt 18-aastasele kaitseväekohustuslasele ja sõjaaja ametikohale nimetatud isikule. Välismaal viibides tekib kohustus sellest viivitamata teavitada Kaitseressursside Ametit või välisesindust.

Kaitseväeteenistuse režiim (KVTS, KORKS § 209)

Lävendi muutus „kõrgendatud kaitsevalmidus” → „riigikaitseline kriisiolukord”. Läbiv terminoloogiamuutus tähendab, et reservteenistuse, ajateenistuse pikendamise jms erandid seotakse uue, üldjuhul madalama lävendiga mõistega (täpsustatuna erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra ja demobilisatsiooni osas paragrahvide kaupa). Reservisti seisukohast laieneb seega olukordade ring, mille ajal teenistuskohustuslikke erandeid saab rakendada.

Lisaõppekogunemise ja kriisiülesande dekonfliktimine (KVTS § 70 lg 4). Reservis olevat isikut, kes töötab kriisiülesandega ameti- või töökohal, lisaõppekogunemisele ei kutsuta — välja arvatud juhul, kui tema töökohustuse täitmist on KORKS § 108 lõike 4 alusel tähtajaliselt piiratud. Tsiviilkriisiroll ja sõjaline reservikohustus on niisiis omavahel tasakaalustatud.

Politsei-/päästeteenistuja vabastamine sõjaaja ametikohalt (KVTS § 12 lg 6¹). Politseiametniku või päästeteenistuja ametikohale nimetatud isik vabastatakse üldjuhul sõjaaja ametikohalt — välja arvatud kui ta on Kaitseliidu tegevliige või kui teda ei ole võimalik sõjaaja ametikohal asendada. Kaitseliidu tegevliikme staatus säilitab seega sõjaaja ametikoha.

Ajateenistuse pikendamise topelttoetus (KVTS § 54 lg 3). Riigikaitselise kriisiolukorra (v.a sõjaseisukorra) ajal ajateenistuse pikendamise korral makstakse lisapäevade eest toetust kahekordses ulatuses.

Kaitseliit

Kaasamine riiklikku järelevalvesse – sisuliselt uus volitus (KLS § 4 lg 2, KORKS § 207; KorS uued §§ 82¹–82⁴, KORKS § 219). Kaitseliitu (ja Kaitseväge) saab kaasata riiklikku järelevalvesse — st sisejulgeoleku/korrakaitse ülesannetesse — korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel:

• Otsustaja: ilma erivolitusteta kaasamise otsustab Kaitseliidu ülem (KV puhul KV juhataja); riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni volitusega kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul, teavitades viivitamata Riigikogu juhatust ja riigikaitsekomisjoni esimeest (KorS § 82³).
• Kestus: kuni 30 päeva, pikendatav 30-päevaste kaupa (KorS § 82³ lg 4).
• Kes: üksnes Kaitseliidu tegevliige, kes on läbinud asjaomase väljaõppe (KorS § 82²); noorliiget kaasata ei tohi, toetaja- ja auliikme osalus on piiratud (KLS §§ 25–27).
• Volitused: vahetu sunni volitusega kaasatud tegevliige võib kanda ja kasutada kaasava korrakaitseorgani erivahendit ning sõjaväerelva, sh sõjarelva ja lahingumoona; ta on allutatud korrakaitseorgani ametnikule/ülemale (KorS § 82¹ lg 3–7).
• Tunnused: vormiriietus koos eritunnusega; sõiduk tähistatud (KorS § 82² lg 2).
• Ülesanded hõlmavad mh oluliste objektide ja võrgu-/infosüsteemide kaitset, riigivastaste/avaliku rahu vastaste süütegude tõrjumist ning evakuatsiooni ja varjumise korraldamist (KorS § 82¹ lg 2).

See on kaitseliitlase jaoks kõige kaalukam muutus: võimalus osaleda relvastatud korrakaitselistes ülesannetes riigi territooriumil, mis varem HOS/RiKS raames sellisel kujul reguleeritud ei olnud. Tähelepanu väärib, et kõige sekkuvam variant nõuab VV otsust Presidendi nõusolekul ja parlamentaarset teavitamist.

Kaitseliidu püsivad kriisiülesanded (KLS § 4 lg 6). Sätestatakse seaduses (objektide ja vara valve jm § 4 lg 1 punktides 2–4 ja 7 nimetatud ülesanded).

Juhtorganite volituste jätkumine (KLS § 17 lg 8). Kui keskkogu, keskjuhatuse või vanematekogu valitud liikme volitused lõpevad eriolukorra või riigikaitselise kriisiolukorra ajal, pikenevad need automaatselt järgmiste valimisteni (mis peavad toimuma 6 kuu jooksul pärast olukorra lõppu).

Tagatised vigastuse, töövõimetuse ja hukkumise korral (KLS §§ 58–64) on ulatuslikult ümber kirjutatud. Tagatiste tase sõltub sellest, kas liige oli kaasatud erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil (siis kohaldatakse KVTS §§ 193–196 tagatisi) või muul alusel riiklikku järelevalvesse (siis kitsamad tagatised, osaliselt ATS § 49 ja Sotsiaalkindlustusameti kaudu). Tasu maksmine kriisiolukorra lahendamisel osalemise eest on võimalik eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal (KLS § 67 lg 5).

Abipolitseinikust reservist/kaitseliitlane (abipolitseiniku seadus, KORKS § 186). Kriisirolliga abipolitseiniku staatus peatub, kui isik nimetatakse sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti-/töökohale; staatus jätkub vastava vabastamise järel (avalduse alusel).

Viimases postituses anname ülevaate, mida uus seadus tähendab advokaatidele ja advokatuurile.