Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (KORKS) puudutab otseselt ka advokaate ja advokatuuri. Esmakordselt nähakse advokatuurile ette seadusjärgne püsiv kriisiülesanne ning luuakse raamistik riigi õigusabi tagamiseks kriisiolukorras. Sellega kaasnevad nii institutsionaalsed kohustused advokatuurile kui ka täiendavad valmisoleku- ja reageerimiskohustused üksikadvokaatidele. Allpool on välja toodud olulisemad muudatused, mida advokaatidel ja advokatuuril tasub silmas pidada.
Advokatuuri püsiv kriisiülesanne (AdvS uus § 64², KORKS § 187). Advokatuurile pannakse seaduse tasandil püsiv kriisiülesanne korraldada riigi õigusabi osutamist kriisiolukorra ajal ja tagada see oma liikmete kaudu. See on advokatuuri kui institutsiooni esimene seadusjärgne kriisiülesanne ning toob ta KORKS-i toimepidevusrežiimi alla (riskianalüüsi ja kriisiplaani koostamise kohustus püsiva kriisiülesandega isikuna; vt KORKS §§ 18, 20, üleminekutähtaeg 2027-12-31).
Üksikadvokaadi töökohustus. Advokatuuri juhatus määrab vajaliku arvu riigi õigusabi osutajaid ja nimetab kriisiolukorra ajal RÕA osutamise kohustusega isikud, kohaldades selleks KORKS § 107 lõike 4 korda — see on kriisiülesandega töökohale määramise mehhanism. Praktiline tagajärg: nõnda nimetatud advokaat satub KORKS-i 13. peatüki töökohustuse ja töö-/teenistussuhete erandite režiimi alla, sh:
- tööaja erandid (§ 113) riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra ajal (puhkeaeg 6 h / 24 h, sh 4 h katkematu);
- võimalik Eestist lahkumise keeld töökohustusega isikule (§ 58) riigikaitselise kriisiolukorra ajal;
- isikut tõendava dokumendi kaasaskandmise kohustus (§ 56) riigikaitselise kriisiolukorra ajal.
Kaitseõiguse tagatise kitsenemine (KrMS uus § 382¹³, KORKS § 221). Erakorralise või sõjaseisukorra ajal:
- kui Advokatuur ei nimeta kaitsjat 6 tunni jooksul menetleja määruse saamisest või kaitsja ei saa 48 tunni jooksul asuda kaitseülesandeid täitma, võib kohtueelse menetluse toimingud teha kaitsja osavõtuta (toimiku tutvustamisel § 224 järgi tuleb kaitsja siiski soovi korral tagada);
- kohtumenetluses jääb kaitsja osavõtt kohustuslikuks loetletud juhtudel (esimese astme kuriteo üldmenetlus, kokkuleppe- ja teatud lühi-/teise astme menetlused, kassatsioon).
See on kutsetöö seisukohast oluline: kaitseõiguse korraldus erikordade ajal muutub tähtajaliseks ja tingimuslikuks, mis puudutab nii määratud kaitsja kättesaadavust kui ka advokaadi enda valmisoleku- ja reageerimiskohustust.
