Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (KORKS) mõjutab otseselt ka kaitsetööstuses tegutsevaid ettevõtjaid. Kui seni käsitleti nende rolli riigikaitse korraldamisel hajusalt erinevate regulatsioonide kaudu, siis uus seadus määratleb selgemalt kaitsetööstuse koha riigikaitselise kriisiolukorra lahendamisel ning näeb ette rea uusi kohustusi ja vastutusmehhanisme. Allpool on välja toodud olulisemad muudatused, mida kaitsetööstusettevõtjatel tasub silmas pidada.

Kaitsetööstusettevõtja püsiv kriisiülesanne (§ 105, 12. peatükk). Kaitsetööstus saab esmakordselt eraldi peatüki ja seadusjärgse püsiva kriisiülesande:

• Mõiste (§ 105 lg 1): kaitsetööstusettevõtja on lõike 3 alusel määratud juriidiline isik, kes tegeleb sõjalise kauba tootmisega või osutab sellise kaubaga seotud tehnilist abi (strateegilise kauba seaduse tähenduses).
• Püsiv kriisiülesanne (§ 105 lg 2): riigikaitselise kriisiolukorra ajal sõjalise kauba tootmine ja tehnilise abi osutamine.
• Määramine (§ 105 lg 3): sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister (kaitseminister) kehtestab määrusega kaitsetööstusettevõtja määramise tingimused ja korra ning kriisiülesande täitmise täpsemad nõuded.

Praktiline tähendus. Määratud kaitsetööstusettevõtja satub püsiva kriisiülesandega isikuna kogu KORKS-i toimepidevus- ja kohustuste režiimi alla:

• riskianalüüsi ja kriisiplaani koostamise kohustus (§§ 18, 20), tähtaeg 2027-12-31 (§ 185 lg 10), ning toimepidevuse tagamise kohustus;
• kriisiülesandega ameti- ja töökohad ning töökohustus (13. peatükk), sh tööaja erandid (§ 113) ja töötaja Eestist lahkumise keelu võimalus (§ 58) riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra ajal;
• allumine kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse korraldustele (§§ 43–44);
• võimalik asja sundkasutusse võtmine või sundvõõrandamine (8. peatükk);
• vastutus: kriisiülesande täitmata jätmise või tingimustele mittevastava täitmise eest juriidilisele isikule rahatrahv kuni 400 000 eurot (§ 178 lg 2);
• sõjaseisukorras võib Vabariigi Valitsus ettevõtte valduse ajutiselt üle võtta, kui juriidiline isik ei täida ettekirjutusega pandud kohustust (§ 169 lg 4).

Hangete pool. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele antakse selge volitus korraldada ühiseid kaitse- ja julgeolekuprojektide ning sõjalise abi andmise riigihankeid (16. peatükk); kriisiolukorras kohaldub riigihangetele lihthankekord ka rahvusvahelise piirmääraga hangete puhul (riigihangete seadus, KORKS § 249).

NB! Püsiva kriisiülesandega kaitsetööstusettevõtjate määramise kriteeriumid ja nõuded jäävad rakendusmääruse tasandile, mida 668 SE vastuvõtmise hetkel veel kehtestatud ei ole – kaitsetööstuses ja kaitsetehnoloogia idufirmades tegutsejatel tasub jälgida kaitseministri määruse kehtestamist, kuna määramine toob kaasa nii kohustused kui ka selgelt määratletud rolli ja prioriteedi riigikaitselise kriisiolukorra ajal. Määratuse staatus on samuti relevantne riigisaladuse, taustakontrolli ja ekspordikontrolli (strateegilise kauba seadus) kontekstis.

Järgmises postituses anname ülevaate, mida uus seadus tähendab reservis olevatele isikutele, kaitseliitlastele ja Kaitseliidule.