28. novembril 2022 võeti vastu uus ESG akt nimega kestlikkusaruandluse direktiiv, mille eesmärk on tuua Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamise äriühingutele senisest lähemale. Kuigi seni on küll palju juttu olnud jätkusuutlikust arengust, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas keskkonna taluvusvõimega, on see teema paljude jaoks siiski kaugeks jäänud. Uue direktiivi vastuvõtmise tulemusena suureneb ettevõtete ring, kes on kohustatud järgima EL-i kestlikkusaruandluse standardeid, hõlmates nüüdsest ka mh kõiki suurettevõtteid ja enamikke EL-is reguleeritud turgudel noteeritud äriühinguid. Täpsemalt, kestlikkusteavet peavad esitama ligikaudu 49 000 ettevõtet, kelle arvele langeb 75 % kõigi piiratud vastutusega ettevõtete käibest.

Mis on kestlikkusaruandluse direktiiv?

Esmalt tasub teada, millega on kestlikkusaruandluse direktiivi näol tegu.
Uue kestlikkusaruandluse direktiivi eesmärk on viia kestlikkusaruandluse nõuded paremini kooskõlla laiema kestliku rahanduse õigusraamistikuga, sealhulgas kestlikkusteabe avalikustamist finantsteenuste sektoris käsitleva määrusega ning siduda need Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega.

Võrreldes juba varem vastu võetud NFRD direktiiviga (ingl Non-Financial Reporting Directive, lühend NFRD), on kestlikkusaruandluse direktiivi peamised uuendused järgmised:

• Akt laiendab reguleerimisala kõigile suurettevõtetele ja kõigile reguleeritud turgudel noteeritud äriühingutele (välja arvatud börsil noteeritud mikroettevõtted);
• Nõuab esitatud teabe auditeerimist;
• Kehtestab üksikasjalikumad aruandlusnõuded ja nõude, et need esitataks kooskõlas kohustuslike EL-i kestlikkusaruandluse standarditega;
• Kogu teave tuleb avaldada osana ettevõtte tegevusaruannetest ja avalikustatakse digitaalses masinloetavas vormingus.

Kellele ja millal uued nõuded rakenduvad?

Teiseks tuleb läbi mõelda, millisest hetkest ja kellele uue regulatsiooni nõuded rakenduvad.
Kestlikkusaruandluse direktiiv kohaldub alates 2024. aastast, laiendades järk-järgult oma kohaldamisala järgmiselt:

• Alates 2024. aastast kõigile ettevõtetele, kellele kehtib praegune NFRD;
• Suured avaliku huvi üksused, kellel on üle 500 töötaja;
• aastast suurettevõtetele, kellele ei kohaldu hetkel NFRD;
• Suurettevõtted, kellele kohaldub vähemalt kaks näitajat järgmistest kahel järjestikusel aastal:
  • 250 või rohkem töötajat;
  • 40 mln € müügitulu;
  • 20 mln € bilansimaht;
• aastast ülejäänud börsil noteeritud ettevõtted (v.a mikroettevõtted), samuti väikestele ja mittekeerukatele krediidiasutustele ning kaptiivkindlustusandjatele;
• aastast kolmandate riikide ettevõtjate kohta, kelle netokäive EL-is on üle 150 miljoni, kui neil on EL-is vähemalt üks tütarettevõtet või filiaali, mis ületab teatud künniseid.

Millist infot peab avalikustama?

Kolmandaks tasub teada, millise info andmise kohustusega uus regulatsioon seondub.
Tegevusaruandesse tuleb lisada teabe, mis on vajalik, et saada ülevaade ettevõtja mõjust kestlikkusküsimustele ja sellest, kuidas kestlikkusküsimused mõjutavad ettevõtja arengut, tulemusi ja positsiooni. Kestlikkusaruandluse direktiivist tuleneva double-materiality printsiibi kohaselt peab ettevõte avalikustama nii mõju sissepoole ehk kuidas välised tegurid mõjutavad ettevõtte tegevust ja käekäiku kui ka mõju väljapoole, ehk kuidas ettevõtte tegevus omab mõju väljapoole, ehk inimestele, ühiskonnale ja keskkonnale. Infot tuleb anda nii möödunud perioodi kui ka tulevikuprognooside kohta.

Ettevõtetelt oodatakse mahukat ja põhjalikku teavet keskkonnaküsimuste, sotsiaalsete ja töötajatega seotud küsimuste, inimõiguste austamise ning korruptsioonivastase võitlusega seotud küsimuste kohta, sealhulgas:

• Ettevõtja ärimudeli ja strateegia vastupidavus kestlikkusküsimustega seotud riskidele;
• Ettevõtja kestlikkusküsimustest tulenevad võimalused;
• Kuidas ettevõtja plaanib tagada, et tema ärimudel ja strateegia oleksid kooskõlas üleminekuga kestlikule majandusele ja globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni kooskõlas Pariisi kokkuleppega;
• Kuidas ettevõtja ärimudelis ja strateegias võetakse arvesse ettevõtja sidusrühmade huve ja ettevõtja mõju kestlikkusküsimustele;
• Kuidas ettevõtja strateegiat on rakendatud seoses kestlikkusküsimustega.

Kestlikkusaruandluse direktiivi kohaselt peab kestlikkusaruande kinnitama audiitor või akrediteeritud sõltumatu sertifitseerija. Auditeerimisega soovitakse tagada finants- ja kestlikkusteabe ühendatavuse ja ühtsuse, mis on iseäranis oluline kestlikkusteabe kasutajate jaoks.

Kui teil tekkis küsimus, kas kestlikkusaruandluse direktiiv laieneb ka teie ettevõttele või jääb ebaselgeks, milliseid andmeid tuleb koguda ja millal neid avalikustada, siis võite meiega ühendust võtta.