2022. aastal võeti vastu kestlikkusaruandluse direktiiv, mille eesmärk on tuua Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamise äriühingutele senisest lähemale. Uue direktiivi vastuvõtmise tulemusena suureneb ettevõtete ring, kes on kohustatud järgima EL-i kestlikkusaruandluse standardeid, hõlmates alates 2025. aastast ka kõiki suurettevõtteid.
Mis on kestlikkusaruandluse direktiiv?
Kestlikkusaruandluse direktiivi eesmärk on viia kestlikkusaruandluse nõuded paremini kooskõlla laiema kestliku rahanduse õigusraamistikuga, sealhulgas kestlikkusteabe avalikustamist finantsteenuste sektoris käsitleva määrusega ning siduda need Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega.
Võrreldes juba varem vastu võetud NFRD direktiiviga (ingl Non-Financial Reporting Directive, lühend NFRD), on kestlikkusaruandluse direktiivi peamised uuendused järgmised:
- direktiiv laiendab reguleerimisala kõigile suurettevõtetele ja kõigile reguleeritud turgudel noteeritud äriühingutele (välja arvatud börsil noteeritud mikroettevõtted);
- nõuab esitatud teabe auditeerimist;
- kehtestab üksikasjalikumad aruandlusnõuded ja nõude, et need esitataks kooskõlas kohustuslike EL-i kestlikkusaruandluse standarditega;
- kogu teave tuleb avaldada osana ettevõtte tegevusaruannetest ja avalikustatakse digitaalses masinloetavas vormingus.
Kestlikkusaruandluse direktiiv on Eesti õigusesse üle võetud
3. jaanuaril 2024 jõustus raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus, millega võeti üle kestlikkusaruandluse direktiiv. Seadusega sätestatakse mh
-
- kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli tegemise kohustus;
- muudetakse mikro-, väike-, keskmise ja suurettevõtjate suuruskriteeriume:
- täpsustatakse majandusaasta aruande vorminõuet;
- sätestatakse kaks erinevat vandeaudiitori kutset.
Kestlikkusaruande esitaja peab selle koostama kestlikkusaruande Euroopa kestlikkusaruandluse standardi alusel. Erandina võivad väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad lähtuda lühemast ja lihtsamast Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardist, kuid neil ei ole keelatud rakendada ka rangemat suurettevõtetele mõeldud standardit. Euroopa kestlikkusaruandluse standardid jõustusid juba 2023. aasta lõpus ja need hõlmavad endas kahte üldist standardit, viite keskkonnastandardit (kliimamuutused, vesi, saastus, elurikkus ja ringmajandus), nelja sotsiaalstandardit (oma töötajad, töötajad väärtusahelas, mõjutatud kogukonnad, tarbijad ja lõppkasutajad) ning ühte ühinguvalitsemise standardit.
Kellele ja millal uued nõuded rakenduvad?
Kestlikkusaruandluse kohustus kohaldub alates 2024. aastast ja esimesel aastal puudutas see avaliku huvi üksuseid, mille aasta keskmine töötajate arv bilansipäeval on üle 500.
- aastast laieneb kestlikkusaruandluse regulatsioon suurettevõtetele, kes täidavad kahel järjestikusel bilansipäeval vähemalt kaks kolmest kriteeriumist:
- aasta keskmine töötajate arv üle 250
- aasta müügitulu üle 50 miljoni euro
- varade maht üle 25 miljoni euro
- aasta kohta peavad esitama kestlikkusaruande börsil noteeritud väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kes täidavad kahel järjestikusel bilansipäeval vähemalt kaks kolmest kriteeriumist:
- aasta keskmine töötajate arv üle 10
- aasta müügitulu üle 900 000 euro
- varade maht üle 450 000 euro.
