Meie klient tegi lähedasele isikule väga väärtusliku kingituse – pool maja Nõmmel. Siis aga käitus kingisaaja väga inetult, pärast mida nõudis klient kingituse tagastamist. Jämedalt tänamatut kingisaajat on võimalik panna kingitust tagastama, kuid selle juures on tehniline nüanss – kui kinkelepingust on taganetud, tuleb asi järgmise kolme aasta jooksul ka välja nõuda. Kui seda mitte teha, on kinkest küll kehtivalt taganetud, aga kingitust ikkagi tagasi ei saa.

Kui aegumistähtaeg asja tagastamiseks hakkas kätte jõudma, soovis kingisaaja leppida, erimeelsusi lahendada, ja lasi kliendil allkirjastada kinnituse, et kinkelepingust taganemiseks alust ei olnud. Selline kinnitus, sõnastatuna kingisaaja enda initsiatiivil ja poolt, ka vormistati, ja pool maja jäi tagasi nõudmata.

Mõni aasta hiljem pani kingisaaja kliendi suhtes toime kuriteo ja rea muid vastuvõetamatuid tegusid, mille peale klient uuesti kinkelepingust taganes. Kingisaaja vastuväide kohtus oli, et kinkelepingust taganeda enam ei saanud, kuna varasem taganemine kehtib, kuid asja tagastamise nõue on aegunud (esimesest taganemisest oli möödunud üle kolme aasta).

Kohtud nõustusid kliendiga selles, et kingisaaja vahepealne käitumine esimesest taganemisavaldusest tuleneva tagasinõude välistamiseks (sh taganemist välistava kinnituse vormistamine kinkijale allkirjastamiseks) on käsitletav tagastamisnõude tunnistamisena läbi käitumise. See katkestas TsüS § 158 lg 2 alusel esimesest taganemisest tuleneva tagasinõude aegumise ja aegumine algas uuesti. Vahepeal möödunud aeg tänamatut kingisaajat kingituse tagastamisest ja kliendi kohtukulude kinni maksmisest ei päästnud.

Klienti esindas vandeadvokaat Risto Käbi.