Mullu detsembris ilmus TRINITI juristi Katrin Kose blogipostitus värskest kestlikkusaruandluse direktiivist. Olgugi, et direktiivi vastuvõtmisest tulenevalt on ESG temaatika jõudnud juba paljude ettevõtete ukse taha, on endiselt neid, kelles tekitab akronüüm „ESG“ rohkem küsimusi kui lahendusi. TRINITI aitab luua selgust!

Ühea lausega ­— ESG abil mõõdetakse ettevõtte mõju ühiskonnale ja keskkonnale, pöörates senisest enam tähelepanu ettevõttes rakendatavatele keskkonna- (Envrionmental), sotsiaal- (Social) ja juhtimismeetoditele (Governance). ESG eesmärk on tagada üleüldine jätkusuutlikkus turul ja luua parem ja säästlikum ühiskond.

E, S, G

• Ettevõtte keskkonnakaalutlused (E) keskenduvad sellele, kuidas ettevõte vähendab oma ökoloogilist jalajälge ja mõju loodusele. Keskkonnakaalutlusi on võimalik rakendada erinevates valdkondades, alates pakutavast tootest või teenusest ning lõpetades tarneahelate, koostööpartnerite ja muude tegevustega. Milline on ettevõtte mõju kliimamuutusele? Kas ja kuidas kasutatakse loodusressursse? Kuidas käitutakse saaste ja jäätmetest vabanemisel? Ettevõttes rakendatavad keskkonnaalased kaalutlused adresseerivad just neid küsimusi.
• Sotsiaalsed kaalutlused (S) pööravad tähelepanu sellele, milline on ettevõtte mõju enda töötajatele, aga ka laiemale ühiskonnale. Sotsiaalne aspekt hõlmab näiteks seda, millised on töötaja töötingimused, töötaja võimalused koolitustel osalemiseks ning kas ja kui efektiivselt on tagatud töötaja õigused ja nende kaitse ja töötervishoid. Sotsiaalse aspekti keskmeks on samas toote või teenuse mõju kliendile ja laiemale ühiskonnale. Näiteks on sotsiaalsete meetmetega hõlmatud kliendi andmete kaitse, aga ka kuivõrd panustab ettevõte kogukonna arengusse.
• Juhtimisalased kaalutlused (G) keskenduvad otsustusprotsessidele, aruandlusele ja ettevõtte juhtimise strateegiale. Siin peetakse silmas nii ettevõtte eetilist käitumist kui ka läbipaistvat suhtlust koostööpartneritega või osanikega. Jätkusuutlik juhtimine aitab siduda ka ESG keskkonna ja sotsiaalse aspekti, võimaldades jälgida, kuidas ettevõte juhtimisel tagatakse keskkonna- ja ühiskonnasäästlik lähenemine.

ESG printsiipide järjepideva arenguga küsivad ka investorid üha enam ettevõtte jätkusuutliku tegevuse kohta. Kui varem mõjutas investorite otsust peamiselt otsene rahaline kasu, siis aina rohkem on turul näha, et investorid otsivad just selliseid ettevõtteid, mis avaldavad positiivset mõju ühiskonnale ja keskkonnale ning on seega jätkusuutlikud pikas perspektiivis. See on toonud kaasa jätkusuutlike ja rohelaenude silmnähtava kasvu. Seega ei ole ESG põhimõtetest kinnipidamine ainult iga ettevõtte tõekspidamiste küsimus, vaid mõjutab suuresti ka raha kaasamise võimalusi.

Tänaseks on ESG printsiipide järgimisele kaasaaitamiseks vastu võetud mitmeid Euroopa Liidu õigusakte, mille eesmärk on julgustada ettevõtteid võtma kasutusele jätkusuutlikke ja vastutustundlikke tööprotsesse ning tagama läbipaistvus ja vastutus ESG poliitika rakendamisel. Niisamuti soovitakse õigusaktidega aidata investoritel teha teadlikke otsuseid ja toetada Euroopa Liidu üleminekut säästvamale ja vähese CO₂-heitega majandusele.

Seni kehtestatud regulatsioonidest ja juhtkirjadest on teiste hulgas olulisimad:

• EL-i säästva rahastuse avalikustamise määrus (SDFR – Sustainable Finance Disclosure Regulation), mis näeb finantsturu osalejatele ette kohustuse avalikustada teavet oma investeeringute ESG riskide ja mõjude kohta. Samuti kehtestatakse sellega reeglid investeerimis- ja kindlustustoodete jätkusuutlikkusega seotud teabe avalikustamise kohta;
• Mittefinantsaruandluse avalikustamist käsitlev direktiiv (NFRD – Non-Financial Reporting Directive), mis kohustab suurettevõtteid avaldama aastaaruannetes teavet oma ESG poliitika, riskide ja tulemuste kohta;
• Pariisi kokkulepe, mille eesmärk on piirata globaalset soojenemist ja mille tulemusel on Euroopa Liit võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega;
• Euroopa roheline kokkuleppe, millega on plaanitud muuta Euroopa Liidu majandus 2050. aastaks säästvamaks ja süsinikuneutraalsemaks. See hõlmab mitmeid valdkondi, sealhulgas taastuvenergiat, energiatõhusust, säästvat transporti, ringmajandust ja bioloogilist mitmekesisust.

Kuigi ESG õigusraamistiku loomine on jätkusuutlikkuse tagamisel samm edasi, seisab seadusandlus praegu vastamisi mitmete väljakutsetega, niisamuti kriitikaga. Kehtiv regulatsioon on kompleksne ning killustunud, kuivõrd mitmed õigusaktid reguleerivad ESG toimimise erinevaid aspekte. See keerukus võib tekitada nii segadust kui ka ebakindlust ettevõtetes ja investorites, kes üritavad sel maastikul liikuda. Õigusaktides on puudu ka süsteemsusest – keskendutakse üksikute ettevõtete jätkusuutlikkuse parandamisele, kuid sellest on raske tuletada tervikpilti ehk laiemat mõju keskkonnale ja ühiskonnale.

Sellele vaatamata jätkub ESG tähtsuse kasv ning on vaid aja küsimus, mil jätkusuutlikkuse põhimõtetest lähtumine (sarnaselt isikuandmete kaitsele) saab tavapäraseks standardiks. Üks on kindel – ESG ei ole lühiajaline trend ning kõigil tasub pöörata tähelepanu oma ettevõtte mõju jätkusuutlikkusele.

Muidugi ei ole ESG sama lihtne kui ABC, kuid loodame järgmiste blogipostitustega tuua teile rohkem selgust. Niisamuti, kui teil tekib ESG-teemalisi küsimusi, võtke meiega julgelt ühendust.