Üsna hiljuti kajastati laialdaselt meedias, et Eesti riik pidi 1. septembri 2024 seisuga üle võtma nn vilepuhujate direktiivi, kuid kuna riik seda ei teinud, siis Euroopa Liidu Kohus tegi Eestile selle eest 500 000 euro suuruse trahvi. Sarnast saatust Eesti riigiga, kus vilepuhumise regulatsiooni eiramine lõppeb trahviga, on aga ettevõtjatel võimalik vältida. Ettevõtjaid ei trahvitaks muidugi direktiivi ülevõtmisega viivitamise, vaid vastuvõetud seaduses ettenähtud nõuete eiramise eest.

Nn vilepuhumise seaduse ehk rikkumisest teavitamise seadusega nähakse ette tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitsmise õiguslikud alused. Seaduses on ühe rikkumisest teavitamise võimalusena ette nähtud võimalus teavitada rikkumisest asutusesiseselt. Seaduses nimetatud juhtudel on ettevõtetele asutusesisese teavituskanali loomise kohustus, mille täitmata jätmine võib kaasa tuua lausa trahvi.

Oleme aidanud klientidel nii asutusesiseseid teavituskanaleid luua kui ka hallata ja kui esmapilgul nähakse asutusesisese teavituskanali sisseseadmise nõuet kui tüütut kohustust, mõistetakse kiiresti, et teavituskanali sisseseadmisega kaasnevad ka mitmed kasutegureid. Ennekõike aitab rikkumisteadete asutusesisene haldamine rikkumisi varakult tuvastada ja lahendada. Varajane sekkumine võib aidata rikkumist ära hoida või vähendada rikkumisega kaasnevat kahju. Vähetähtis pole ka argument, et kui rikkumised võivad ettevõttele kaasa tuua suuri rahalisi kahjusid trahvide näol, siis vilepuhumine aitab need varakult avastada, vähendades finantskahjusid. Samuti aitab asustusesisene sekkumine vähendada võimaliku mainekahju, sest ettevõtte huvides ei ole kuidagi see, et ettevõttega seotud rikkumisi lahendab järelevalveasutus või neid küsimusi lahendatakse avalikkuses. Kuivõrd nn vilepuhumise süsteem pakub töötajatele kaitset, soodustab see avatud suhtlemist töötajate ja juhtkonna vahel ning juhtkond on seeläbi paremini informeeritud ettevõttes toimuvast. Ka töötajad tunnevad, et nende muredele ja probleemidele reageeritakse ning see omakorda parandab töist õhkkonda.

Julgustame kõiki ettevõtteid looma asutusesiseseid teavituskanalid. Asutusesisest teavituskanalit võib hallata mõni ettevõtte töötaja või ka asutuseväline kolmas isik. See tähendab, et rikkumistest teavitamise teenust võib sisse osta kolmandatelt isikutelt, näiteks võivad sellist teenust pakkuda advokaadibürood.

Loe ka, kellel on kohustus luua asutusesisene teavituskanal?