Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) tellimusel aastatel 2016-2017 läbiviidud uuringu raames analüüsiti Eesti ühisveevärgi taristu ja vee-ettevõtjate olemasolevat olukorda, välisriikide kogemust ning töötati välja Eesti jaoks optimaalseimad vee-ettevõtlusmudelid, arvestades, et EL ja riiklikul tasemel veemajanduse sektorile enam investeeringutoetusi ei anta.

Uuringu järelduste kohaselt on veetaristu jätkusuutlik majandamine tagatud üksnes veesektori konsolideerimisel – lahendusteks oleksid kas üleriiklik vee-ettevõte või väike arv regionaalseid vee-ettevõtteid, mis moodustatakse olemasolevate vee-ettevõtete ühendamise teel. Reformi elluviimiseks on vaja eelkõige initsiatiivi riigi poolt. Haldusreformi näitel ei ole veesektori põhjalik muutmine kohalike omavalituste algatusel ja kokkuleppel tõenäoline.

Uuringu teostamises osalesid TRINITI poolt advokaadid Ain Kalme taristu töögrupist ning Sandor Elias riigiõiguse töögrupist. Vandeadvokaat Ain Kalme sõnul oli uuringus osalemine suurepäraseks võimaluseks rakendada büroo taristu- ning riigiõigusealaseid õigusteadmisi ja -kogemusi strateegiliselt olulise veeteenuse tulevikuvisiooni kujundamises.

Töös esitati muudatusettepanekud vee-ettevõtluse jätkusuutlikkuse tagamiseks ning koostati tegevuskava abinõude elluviimiseks. Uuringu tulemusel valmis põhjalik seitsmest osast koosnev raport.

Veesektori olulisim probleem on täna killustatus ja piirkondlik ebavõrdsus. Põhiküsimuseks on kuidas tagada tulevikus kvaliteetne teenus ja vajalikud taristuinvesteeringud taskukohase veehinnaga kõikides piirkondades? Eestis on ca 200 veeteenuse pakkujat. Eesti viis suurimat teenusepakkujat AS Tallinna Vesi, AS Tartu Veevärk, AS Pärnu Vesi, AS Narva Vesi ja OÜ Järve Biopuhastus teenindavad ca 70% müügimahtudest, 47 keskmise suurusega ettevõtet teenindavad 25% ja ülejäänud ca 150 teenusepakkujat kõigest 5% müügimahtudest.

Riskianalüüsi läbiviimist koordineeris Civitta Eesti AS ning selles osales olulise panusega ka Keskkonnalahendused OÜ.