Viimatiste äriseadustiku muudatustega anti äriregistripidajale täiendavad tööriistad selleks, et tagada äriregistrist nähtuvate andmete õigsus ja terviklikkus.

Äriregistri läbivaks probleemiks läbi aastate on olnud seal sisalduvate andmete ebaõigsus ja puudulikkus. Küll on aruanded esitamata; küll on kontaktandmed valed; küll on ühingud juhatuse liikmeteta.

Olukorra parandamiseks on äriregistripidajale antud kasutamiseks terve rida tööriistu, motiveerimaks ettevõtjaid esitama nõutud andmeid ja dokumente.

Trahvid ja nende avalikustamine

Äriregistripidaja võib määrata ettevõtjale rahatrahvi kuni 3200 euro ulatuses, kui ettevõtja ei ole esitanud kohustuslike andmeid või dokumente. Trahvi suurust määrates peab äriregistripidaja arvestama isiku varalise seisundi ja muude asjaoludega.

Rahatrahvile peab reeglina eelnema trahvihoiatus. Kui tegemist on aga aruande esitamata jätmisega, ei pea äriregistripidaja trahvihoiatust tegema, vaid võib koheselt trahvi määrata.

Oluline on silmas pidada, et trahv ei vabasta kohustuse täitmisest. Kui ettevõtja kohustust ei täida, võib äriregistripidaja määrata uue trahvi ja seda korduvalt, kuni kohustuse täitmiseni.

Aruande esitamata jätmise puhul võib trahvi määrata lisaks juriidilisele isikule ka füüsilisele isikule, kellel oli aruande esitamise kohustus – reeglina siis juhatuse liikmele, aga teatud juhtudel ka nõukogu liikmele või osanikule.

Lisaks trahvimisele on äriregistripidajal õigus tuua e-äriregistris juriidilise isikuga seotud füüsilise isiku juures välja ka tema suhtes tehtud trahvimääruste info. Seda aga üksnes juhul, kui trahve on isiku suhtes tehtud vähemalt viiel korral.

Kontakteerumise raskuste avalikustamine

Kui äriregistripidaja ei saa ettevõtjaga viimase poolt esitatud kontaktandmeid kasutades ühendust, võib ta teha e-äriregistrisse märke ettevõtjaga kontakteerumise raskuste kohta.

Kontakteerumise raskusega on tegemist siis, kui:

• äriregistripidaja poolt ettevõtja e-posti aadressile vähemalt kolmepäevase vahega saadetud kahele e-kirjale tuleb vastuseks veateade; või
• tähitud postiga saadetud kiri tagastatakse hoiutähtaja möödumise tõttu või teatega, et isik ei asu sellel aadressil; või
• ettevõtja ei ole infosüsteemi kaudu dokumenti vastu võtnud 14 päeva jooksul.

Reorganiseerimise menetluse peatamine

Kui juriidiline isik on jätnud tähtpäevaks esitamata majandusaasta aruande ja samal ajal osaleb kas ühinemis-, jagunemis- või ümberkujundamisprotsessis, on äriregistripidajal õigus keelduda ühinemis-, jagunemis- või ümberkujundamiskande tegemisest.

Pärast puuduoleva majandusaasta aruande esitamist saab ühinemis-, jagunemis- või ümberkujundamisprotsess edasi minna.

Kustutamine

Kõige äärmusliku meetmena on äriregistripidajal õigus juriidiline isik äriregistrist kustutada.

Äriregistripidaja võib seda õigust rakendada nt siis, kui:

• aruanne on esitamata, või
• puudub kohustuslik kontaktisik, või
• põhikiri ei vasta seadusele, või
• puudub juhatus.

Sõltuvalt kustutamise alusest peab kustutamisele eelnema kustutamishoiatus ja tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks. Levinuima kustutamise aluse puhul (s.o aruande esitamata jätmine) on selleks täiendavaks tähtajaks vähemalt 3 kuud.

Eelkirjeldatud sanktsioonide vältimiseks peavad ettevõtjad olema hoolsad ja jälgima, et kohustuslikud andmed ja dokumendid oleksid äriregistrile tähtaegselt esitatud ning et äriregistrile esitatud andmed vastaksid ka tegelikkusele.

Kui eelneva osas tekkis küsimusi, siis võtke meiega ühendust.