Uudised
Eesti
Blogi
Advokaadibüroo, kes hoolib oma klientidest

Saneerimise uus tulemine

T1 kaubanduskeskuse omanik, Baltika, Stockmann (Soome)  – need on ettevõtted, kes äsja on valinud enda päästmiseks saneerimise. On ilmne, et ka paljud teised ettevõtjad peavad lähiajal langetama otsuse – kas “panna pood kinni” või teha siiski veel üks pingutus tegevus jätkamise nimel. Kui pankrot jätab üldjuhul tühjad pihud, siis saneerimine võib päeva lõpuks kõigile osapooltele parema tulemuse anda.

 width=

Meenutame, mis on saneerimine

Saneerimisseadus kehtib Eestis alates aastast 2008. Saneerimise eesmärk on abinõude rakendamine, mille tulemusel saavad ettevõtte majandusraskused ületatud ja edaspidine tegevus jätkuda. Saneerimismenetluse olemus on eelkõige juba sissenõutavaks muutunud võlgade restruktureerimine, mitte kõigi lepingute kohtu korras muutmine tulevikku suunatuna (põhimõtteliselt on edasiulatuvalt võimalik muuta laenulepinguid, kui vastasel korral ei oleks äritegevuse jätkumist tõenäoliselt võimalik saavutada). Saneerimise algatamise otsustab ettevõtja avalduse alusel kohus, kes määrab tähtaja, millal tuleb kohtule kinnitamiseks esitada võlausaldajate polt heakskiidetud saneerimiskava. Sellel ajavahemikul külmutatakse võlausaldajate nõuded ettevõtja vastu (sh peatub täitemenetlus).

Saneerimiskavas tuleb kirjeldada ja põhjendada, mis viisil ja ulatuses võlausaldajate nõuded ümber kujundatakse. Saneerimisabinõudena kasutatakse peamiselt võlausaldajate nõuete ajatamist ja vähendamist (nt kõiki nõudeid vähendatakse poole võrra ja ajatatakse tasumine x aasta peale). Võimatu pole ka võlausaldaja poolt nõude vastu osaluse omandamine äriühingus.

Saneerimiskava vastuvõtmiseks on vaja vähemalt poolte võlausaldajate nõusolekut, kusjuures nende nõuded peavad kokku moodustama vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast. Vastuvõetud ja kohtu poolt kinnitatud saneerimiskava on kohustuslik ka nendele võlausaldajatele, kes hääletasid kava vastu, st enamus otsustab vähemuse nõuete üle. Kava kinnitamisega olemasolev nõue sisuliselt “külmutatakse” ja saneerimiskavaga luuakse selle kõrvale uus võlasuhe, mille täitmine hakkab toimuma kava järgi. Kui kava täidetakse, loetakse täidetuks ka esialgne nõue. Saneerimismenetluse ajatelg on toodud kirjatüki lõpus.

Millal on õige aeg saneerimisega alustada

Saneerimisega peaks alustama esimeste makseraskuste ilmnemisel. Meeles tuleb pidada, et saneerida saab vaid maksejõulist äriühingut olukorras, kus tema maksejõuetus ei ole veel kätte jõudnud, vaid selle tekkimine on tõenäoline tulevikus. Saneerimismenetlus on välistatud, kui isiku suhtes on juba pankrotimenetlus algatatud.

Lisaks ei tasu lasta ennast eksitada pankrotiseaduse (pandeemia)muudatustest, mis annab võimaluse pankrotiavaldust mõnda aega mitte esitada ning piirab võlausaldajate õigust pankrotimenetlust algatada. Need meetmed on igal juhul ajutised. Raskustes olles liiga kauaks ootele jäädes tekib püsiv maksejõuetus ning saneerimise algatamisel ei ole enam mõtet. Mida varem Sa raskuste tekkimisel saneerimisega alustad, seda suurem on tõenäosus, et ettevõte saab päästetud.

Nõustaja roll

Saneerimismenetluses kaasatakse alati protsessi saneerimisnõustaja, kelleks võib olla muuhulgas vandeadvokaat, pankrotihaldur või audiitor. Saneerimisnõustaja peamised ülesanded on: ettevõtja abistamine saneerimiskava koostamisel ja võlausaldajatega läbirääkimisel, kohtule arvamuse andmine saneerimiskava eduväljavaadete kohta, suhtlemine kohtu ja võlausaldajatega. Siin tuleb rõhutada, et hea läbirääkimis- ja veenmisoskus on saneerimisnõustaja puhul võtmetähtsusega – ilma suuremate võlausaldajate nõusse saamiseta ei toimu ka saneerimiskava kinnitamist.

Soovitan igal juhul teha saneerimisavalduses ettepanek nimetada nõustajaks isik, keda Sa usaldad ja kellega omavaheline keemia töötab. Kui see inimene vastab seaduse nõuetele ja on andnud oma nõusoleku, ei ole kohtul põhjust keelduda tema määramisest saneerimisnõustajaks.

Kasutage saneerimist julgelt – eelduste olemasolul pole midagi kaotada

Kogu saneerimisseaduse kehtivuse jooksul on väljendatud arvamust, et saneerimine ei ole raskustes ettevõtete päästmise vahendina laiemalt tööle hakanud. Arvan, et just pandeemiakriisi põhjustatud laialdane majanduslangus on see, mis peaks saneerimise eelised esile tõstma. Võlausaldajatel on ehk kergem oma nõuete vähendamise ja ajatamisega nõustuda just selle ajaloos seninägematu ulatusega äriseisaku tingimustes.

Julgustan võtta majandusraskuste ilmnemisel hetkeks aeg maha ning esitada endale ja oma nõustajale kaks küsimust: (i) kas minu ettevõtte ärimudel võib kriisijärgsel ajal üldse toimida, ning (ii) kas uues olukorras lähima paari-kolme aasta rahavood võiksid katta olemasolevaid kohustusi suuremas ulatuses, kui kohese pankroti korral. Jaatava vastuse korral mõlemale küsimusele tuleks viivitamata saneerimise algatamise suunas liikuda.

Kui Sul ei õnnestu eesseisva maksejõuetuse olukorras võlausaldajaid veenda saneerimiskavas toodud abinõude edukuses, on pankrot ainult aja küsimus. Kokkuvõttes – kaotada pole midagi. Isegi vaatamata võimalikule ebaõnnestumisele oled saneerimise alternatiivi lauale pannes teinud peaaegu kõik, mis ettevõtte päästmiseks teha sai.

Advokaadibürool TRINITI on pikaaegne kogemus saneerimise nõustamisel ning saneerimiskavade edukal kinnitamisel. Kui Sul tekkis eelnevaga seoses küsimusi või vajad abi saneerimise ettevalmistamisel, võid alati meiega ühendust võtta siin.

Saneerimismenetluse ajatelg:

 width=

TRINITI advokaatide pidevalt täienevaid ning eriolukorras soovitusi andvad postitused leiate siit: https://triniti.ee/covid-19-koroonaviirus/