Riigiabi andmine on lihtkeeli omamaiste ettevõtjate subsideerimine liiduüleses kaubanduses toimetulemiseks. Riigiabi on Euroopa Liidus reeglina keelatud. Euroopa Liidu riigiabiõiguses kehtib seetõttu nn standstill-põhimõte ehk üldreeglina peab riigiabi andmiseks ootama ära Euroopa Komisjoni eelneva otsuse.
Euroopa Kohus tegi hiljuti huvitava lahendi (EK C-585/17), milles standstill-põhimõtet laiendatakse.
Euroopa Kohtul paluti eelotsuses selgitada, kas siis, kui Euroopa Komisjon on juba teatava abikava heaks kiitnud ning kui liikmesriik kava muudab selliselt, et abisaajate rühm ja sellega ka riigiabi maht väheneb, tuleb oodata ära Euroopa Komisjoni eelnev otsus. Lühidalt öeldes vastas Euroopa Kohus „jah”.
Euroopa Kohus viitas juba varasemale praktikale, mille kohaselt ka abikava muutmine allub nn standstill-reeglile. Kohus leidis, et abisaajate hulga vähenemine võib mõjutada Euroopa Komisjoni järeldust, kas tegemist on üldse riigiabiga või sobiliku riigiabiga. Seega, paradoksaalselt tuleb printsiibis ka riigiabi vähem andes Euroopa Komisjonilt eelnev nõusolek küsida.
Kohtus jäi paraku õhku küsimus, kas ettevõtjatel, kes muudetud abikavast välja jäävad, on abikava muutmise heakskiitmiseni siis subjektiivne õigus riigiabi nõuda. Eesti kohtupraktikas on siiani pigem lähtutud positsioonist, et subjektiivset õigust toetusele ei ole.
