Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu saavutasid hiljuti uue kokkuleppe kaks aastat töös olnud platvormitöö direktiivi osas, kuid milleks endiselt puudub liikmesriikide piisav toetus.
Platvormimajandus kasvab kiiresti ning inimeste lepinguliste suhete korrektne kindlaksmääramine muutub üha keerulisemaks. Aastatel 2016–2020 kasvas platvormimajanduse tulu ligi viis korda – hinnanguliselt 3 miljardilt eurolt pea 14 miljardi euroni. 2022. a tegutses Euroopa Liidus enam kui 500 tööplatvormi ning hinnanguliselt töötas digitaalsete tööplatvormide vahendusel üle 28 miljoni inimese (2025. aastaks peaks arv ulatuma 43 miljonini). Digitaalsed tööplatvormid loovad võimalusi ettevõtjatele ja töötajatele ning teevad tarbijate juurdepääsu teenustele palju lihtsamaks. [1]
Euroopa Komisjon esitas 2021. a lõpus direktiivi ettepaneku platvormitöö tingimuste parandamiseks. Ettepanek on muuta tööplatvormide kaudu töötavate inimeste töötingimusi ja toetada digitaalsete tööplatvormide jätkusuutlikku arengut ELis. Platvormitöö direktiivi eesmärk on tagada, et selliste digitaalsete platvormide nagu Wolt ja Uber teenuse osutajatel oleks õige lepinguline staatus, mis vastaks nende tegelikule töökorraldusele. Selle tagajärjel saaksid platvormitöötajad tavalisele töösuhtele omaseid tagatisi, mis neil seni puudunud.
Üle kahe aasta töös olnud platvormitöö direktiivi eelnõu kohaselt peaksid Euroopa Liidu liikmesriigid kehtestama siseriiklikult õigusliku eelduse, mille kohaselt on digitaalse platvormi ja platvormitööd tegeva isiku vahel töösuhe, juhul kui platvorm kehtestab isikutele erinevaid piiranguid või tingimusi. Nendeks piiranguteks võib olla näiteks töötasu suuruse määramine, nõuded välimusele ja käitumisele ning järelevalve teostamine töö kvaliteedi üle. Sellisel kujul hõlmaks direktiiv pea kõiki levinumate tööplatvormide töötegijaid.
Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid detsembris 2023 esialgsele kokkuleppele uue platvormitöö direktiivi osas, kuid hetkel on see kohanud vastuseisu mitmete liikmesriikide poolt. Prantsusmaa eestvedamisel on platvormitöö direktiivi vastu vähemalt 12 liikmesriiki, sh ka Eesti. Eelkõige leiavad liikmesriigid, et väljapakutud lahendusel on puudused, mis pigem soodustavad töötegijate valesti määratlemist ning takistavad platvormidel arendada tänapäevaseid paindlikke töövorme. Veebruari alguses saavutasid Euroopa Parlament ja Nõukogu uue kokkuleppe, kuid ka see ei saanud vajaliku hulga liikmesriikide toetust. [2, 3]
Olgugi, et oma olemuselt kannab direktiiv õilsat eesmärki pakkuda kaitset sellistele töötajatele, kellel see tänasel päeval veel puudub, siis selle jõustumisel kaotaks platvormitöö oma peamise mõtte. Pakutud muudatus täidaks oma eesmärgi üksnes selliste töötajate osas, kelle jaoks on platvormitöö ainsaks sissetulekuks või kes teevad seda tööd igapäevaselt. Eestis läbiviidud uuringu näitel teeb tänavu platvormitööd iganädalaselt ca 56 000 inimest. Enamus platvormi vahendusel töötegijatest on alla 24-aastased ning platvormitöö ei ole nende jaoks põhitöö – platvormitöö oli ainsaks sissetulekuallikaks vaid 4%-le töötajatest.[4] Seega mõjutab kavandatav direktiiv enamjaolt selliseid inimesi, kes eesmärgiga ettenähtud kaitset tegelikkuses isegi ei vaja. Plaanitav eesmärk väärib elluviimist, kuid eelnevalt tuleks leida tasakaal, kuidas kaitsta neid, kes kaitset tegelikult vajavad. Samas tuleb seda teha viisil, mis säilitaks platvormitööle omase paindlikkuse ja lihtsuse.
Euroopa Liidu üks suurimatest platvormitöö veduritest Uber leiab, et kavandatava direktiivi mõjul võivad inimesed suures ulatuses töökohti kaotada, lisaks on oodata vedamisteenuse hindade tõusu. Uberi Euroopa piirkonna direktori sõnul on tõenäoline, et muudatuse sunnil peab Uber sadades Euroopa linnades tegevuse lõpetama. Uberi töötajate sõnul on just paindlikkus see omadus, mis muudab platvormitöö mugavaks ja atraktiivseks. [5]
