Kohtuteed ette võttes tasub alati silmas pidada, et menetluse lõppedes peab olema võimalik saadavat kohtuotsust ka täita. Abivahendiks sellistel puhkudel on hagi tagamine.

Hagi tagamine kujutab endast kohtu poolt kohtumenetluse ajaks meetmete rakendamist selleks, et tagada hilisema kohtulahendi täidetavus. Hagi tagamise instituudi olemust oleme juba käsitlenud siin. Silmas tuleb pidada, et hagi tagatakse vaid siis kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või muuta selle võimatuks. Seejuures piisab hagi tagamise aluseks olevate asjaolude põhistamisest, st neid ei ole vaja tõendada. Väite põhistamine tähendab kohtule väite põhjendamist selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks.

Toome alljärgnevalt välja 5 alust, mille puhul on kohtupraktikas ja/või õiguskirjanduses leitud, et esineb alus hagi tagamiseks

• Kostja halb majanduslik seisund

Kohtuotsuse täitmine võib rahaliste nõuete puhul osutuda raskendatuks või võimatuks juhul, kui kostjal puuduvad varalised vahendid rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Seetõttu sõltub hinnang kostja majanduslikule seisule suuresti hagis esitatud nõude suurusest. Aluse hagi tagamiseks annab likviidse vara puudumine või vähesus, kinnisvara olemasolu, selle väärtus ja koormatus hüpoteekidega[1] ja vara suhe hagis esitatud nõude suurusega.

• Kostja on asunud vara võõrandama ja see toob kaasa varalise seisundi halvenemise

Ainuüksi vara võõrandamine kostja poolt ei anna alust hagi tagamiseks, vaid sellise tegevusega peab kaasnema ka kostja varalise seisundi halvenemise. Nimelt, kui kostja võõrandab oma vara õiglastel tingimustel, ei muutu sellest kostja varaline seis, vaid üksnes vara struktuur. Aluse hagi tagamiseks võib vara võõrandamine anda näiteks juhul, kui hageja tugineb lisaks ka sellele, et võõrandamine on kostjale majanduslikult kahjulik[2] või tegemist on kostja ainsa varaga.[3]

• Kostja varjab oma varalist seisu või annab selle kohta ebaõiget teavet

Samuti viitab varalise seisu varjamine või ebaõige kajastamine, et kostja võib püüda kohtuotsuse täitmist vältida. Riigikohus on leidnud, et näiteks majandusaasta aruande esitamata jätmine võib olla hagi tagamise aluseks, sest see võib anda alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.[4]

• Kostja varasem käitumine nõuete rahuldamisel

Mis aitaks kostja tegevust tulevikus paremini prognoosida kui kostja varasem käitumine? Seetõttu on peetud hagi tagamist põhjendatuks näiteks olukorras, kus kostja juhatuse liikmeks olevad isikud on põhjustanud algse võlgniku maksejõuetuse eesmärgiga vältida hageja nõude rahuldamist ja on esitanud hageja nõude vältimiseks valeandmeid.[5]

• Rahaline nõue on suur

Lisaks on Riigikohus leidnud, et suur rahaline nõue kasvatab juba iseenesest tõenäosust, et nõude täitmine võib osutuda võimatuks.[6] Seetõttu on hagi tagamisel suurte nõuete puhul eriliselt suur roll.

Samas tuleb arvestada, et hagi tagamine on kohtu kaalutlusotsus. Seetõttu võib kohus ka eeltoodud asjaolude ilmnemisel asuda seisukohale, et alus hagi tagamiseks puudub.

Kui teil tekkis käsitletud teemal või muudes kohtuvaidlustega seotud teemadel küsimusi, siis võtke meiega ühendust ja aitame hea meelega.

[1] RKTKm 3-2-1-26-09, p 8; 3-2-1-30-11, p 11.
[2] V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017, §377/3.1.4.3.
[3] RKTKm 3-2-1-150-11
[4] RKTKm 3-2-1-10-10, p 11.
[5] RKTKm 3-2-1-30-11, p 3.
[6] RKTKm 3-2-1-109-09, p 7.