Et lihtsustada ettevõtjate jaoks ESG ehk keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisandmete kogumist, on Balti riikide pangaliidud ja finantsteenuste osutajad koostanud Balti riike hõlmava ühtse ESG kliendiküsimustiku. Ühtne ESG küsimustik võimaldab ettevõtetel korraldada oma ESG aruandlust lihtsamalt, täpsemalt ja tõhusamalt.
Pangad ei küsi ESG andmeid mitte üksnes oma regulatsiivsete kohustuste täitmiseks, vaid pangad lähtuvad üha enam finatsotsuste tegemisel oma jätkusuutlikkuse põhimõtetest. Krediidireitingute kõrvale tekivad ESG reitingud ja ettevõtte ESG tulemused võivad mõjutada näiteks nii laenutoote intressi kui asjaolu, kas pank üldse laenu väljastab. Milliseid andmeid pangad oma otsuste tegemiseks küsivad?
Pankade küsimustik koosneb kuuest osast:
🪴Üldandmed – alusandmed ettevõtte tegevuse kohta, siinhulgas ettevõtte majandusnäitajad, tegevusalad ja nende osakaal netokäibest, mitu kinnistut ja asukohta on ettevõtte tegevusega seotud jt.
🪴Kliimamõju – andmed tekitatud kasvuhoonegaaside heitkoguse ja energiatarbimise kohta, siinhulgas kas ettevõte mõõdab KHG heitkoguseid ja millised on tulemused, kas ettevõttel on heitkoguste vähendamise kava ning milliseid mittetaastuvaid ja/või taastuvaid energiaallikaid ettevõte tarbis jt.
🪴Üleminek kestlikule majandusele – kvalitatiivsed küsimused, mille abil püütakse välja selgitada, kuidas on ettevõtte strateegiasse ja sisekorda kaasatud kestlikkuse teemad, siinhulgas kas ettevõte on paika pannud kestlikkuse strateegia ja koostab kestlikkuse aruandeid, kas ettevõttele on väljastatud kestlike standardite sertifikaat ja/või toodete keskkonnadeklaratsioone ning kas ettevõte panustab mõne oma tegevusega EL-i taksonoomia keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisse jt.
🪴Elurikkus – küsimused ettevõtte tegevuse kohta seoses elurikkuse kaitse ja taastamisega, siinhulgas kas ettevõte tegutseb elurikkuse suhtes tundlikel aladel või nende läheduses, kas ettevõtte tegevus võib kahjustada loodust (ookeani, magevett, maad, atmosfääri) ning kas on paika pandud meetmekava võimalike kahjulike mõjude ennetamiseks või vähendamiseks jt.
🪴Sotsiaal- ja juhtimistavad – küsimused ettevõtte juhtimistavade ja sotsiaalsete mõjude kohta, siinhulgas millised tavad ja korrad on ettevõttes kehtestatud seoses tööjõu kaasamise ja inimõiguste kaitsega, kas seoses ettevõtte toodete või teenuste ohutuse või kvaliteediga on toimunud olulisi vahejuhtumeid, kas ettevõte kaasab sidusrühmi, teostab mõjuhindamist ja/või arenguprogramme, et vältida, minimeerida või leevendada ettevõtlusmõjusid jt.
🪴NFRD aruandluskohustusega ettevõtted – küsimustiku NFRD osa peavad täitma ainult need ettevõtted, kellele kohaldatakse muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi (NFRD) nõudeid (avaliku huvi üksused töötajate arvuga üle 500). NFRD kehtestatud eeskirjad kehtivad seni, kuni ettevõtted peavad rakendama uusi äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) eeskirju. Selles jaoks tuleb ettevõttel tuleb täpsustada taksonoomia alla kuuluvate majandustegevuste osakaalu vastavalt netokäibele, kapitalikuludele (Capex) ja tegevuskuludele (Opex).
Kuigi küsimustik hõlmab kõige olulisemat osa vajalikust teabest, peaksid ettevõtted siiski valmis olema selleks, et lähtuvalt panga vajadustest võidakse neilt küsida lisaandmeid. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et pangad hindavad klientide jätkusuutlikkust erineva metoodikaga.
