Uudised
Eesti
Blogi
Advokaadibüroo, kes hoolib oma klientidest

Mida peab koroonaviiruse mõjusid kannatav tööandja praegu tegema, et saada Töötukassalt töötasu hüvitist?

Viimastel päevadel on korduvalt leidnud kajastamist Vabariigi Valitsuse poolt välja töötatud abimeetmed tööandjatele seoses kehtestatud eriolukorraga. Üldpõhimõte on, et kui tööandja käive langeb vähemalt 30% ja eriolukord mõjutab töötajate tööd, saab tööandja taotleda töötajale palga hüvitamist. Selleks, et toetust saada, üldpõhimõtte teadmisest siiski ei piisa. Toome alljärgnevalt esile olulised detailid, mida silmas pidada, et töötajad kvalifitseeruksid töötasu hüvitise saajateks. 

 width=

Mida ütleb määrus? 

Vabariigi Valitsus kehtestas 3 kriteeriumi, millest vähemalt 2 peab olema täidetud: 

  • Käive konkreetsel kalendrikuul (märts, aprill või mai 2020) on langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kuuga. 
  • Tööandjal ei ole tööd kokkulepitud ulatuses anda vähemalt 30%-le töötajatest ja selle tõttu tööandja kas: kohaldab töölepinguseaduse § 35 ehk töö mitteandmisel säilitab töötajale keskmise palga või kohaldab töölepinguseaduse § 37 ja vähendab töötaja tasu kuni kolmeks kuuks maksimaalselt kuni miinimumpalgani 
  • Tööandja vähendab koormust ja töötasu vähemalt 30% ulatuses või kuni miinimumpalgani vähemalt 30%-l töötajatest. 

Meede kehtib kolme kuu jooksul, märtsist maini 2020 ja tööandja saab valida, millise kahe kuu kohta tööandja toetust küsib. 

Mida see tähendab? 

Esimene probleem tekib uute, alustavate ettevõtetega, kellel kas ei olnud kevadel 2019 üldse käivet või oli nende käive marginaalne, seega kes ei täida esimest kriteeriumi, kuid on sellest hoolimata tegelikult praeguse eriolukorra tõttu suurtes raskustes töötasu maksmisel. Samaväärne probleem võib olla ettevõtetel, kes on viimase aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud, kuid on sellegipoolest väga tugevalt koroonakriisist mõjutatud ega suuda töötajatele töötasu maksta. Sellisel juhul peab ettevõte täitma ülejäänud kaks kriteeriumi, ehk samaaegselt osad töötajad jätma keskmise palga säilitamisega töö puudusel koju ja teistel vähendama ajutiselt palka vähemalt 30% ulatuses. 

Kuna vähemalt ühe nimetatud kahest kriteeriumist peab täitma iga toetust sooviv tööandja, on oluline, et nii keskmise palgaga töötajate koju jäämine kui ka palga ajutine vähendamine oleksid vormistatud korrektselt. 

Selleks tasub esiteks silmas pidada, et kavandatav toetus on olemuslikult loodud asendama tööandja kohustust ehk Töötukassa maksab toetuse välja tööandja nimel, aga Töötukassa vahenditest. Seega peab tööandjal olema tekkinud kohustus maksta kas keskmist töötasu või vähendatud töötasu, kuid selle kohustuse täidab tööandja eest osaliselt Töötukassa. Tööandja oma osa täitmisest abimeede ei vabasta. 

Kui töötaja on keskmise palgaga kodus 

Kui tööandja kasutab alternatiivi jätta töötajad keskmise palga säilitamisega koju, tuleb silmas pidada, et Töötukassa hüvitab töötajale kuni 70% töötasust, kuid mitte üle 1 000 euro. Tööandjal säilib seega töölepingu alusel kohustus hüvitada töötajale puudujääv 30% või rohkem juhul kui töötaja töötasu on keskmisest suurem. Siin on oluline silmas pidada, et määrusega ette nähtud tööandja omaosalus summas 150 eurot on miinimum, mis on vajalik toetuse saamiseks. Samas ei vabasta see tööandjat kohustusest säilitada töötajale keskmine palk ulatuses, milles töötasu hüvitis seda ei kata. 

Kui töötaja palka vähendatakse ajutiselt 

Kui tööandja kasutab alternatiivi vähendada ajutiselt, kuni kolmeks kuuks, töötasu, peab silmas pidama järgmist: 

  • Töötasu saab vähendada kuni miinimumpalgani, st miinimumpalga summas säilib töötasu maksmise kohustus; 
  • Võrdeliselt töötasu vähendamisega on töötajatel õigus keelduda töö tegemisest; 
  • Töötasu vähendamisest tuleb 14 päeva ette teatada. Seega kui töötasu vähendamisest ei ole veel teatatud, siis märtsi 2020 suhtes enam töötasu vähendada ei saa, vaid hüvitisekõlbulikeks kuudeks jäävad aprill ja mai 2020; 
  • Kui tööandja on töötasu vähendanud, tekib töötajal õigus 5-päevase etteteatamisega tööleping üles öelda, tekitades olemuslikult koondamise olukorra. Tööandjal tekib sellisel juhul kohustus maksta 1-kuu töötasu ulatuses hüvitist. 
Kuidas toetust saab? Mis saab maksudest? 

Taotluse esitab tööandja Töötukassale, toetus makstakse otse töötajale. Tööandja peab enne toetuse taotlemist olema tasunud omaosaluse vähemalt 150 euro ulatuses. Avaldus tuleb esitada 5 päeva jooksul arvates töötasu omaosaluse väljamaksmisest. 

Töötukassa võtab samuti üle maksude tasumise kohustuse töötasu hüvitise osalt, tööandja omaosalusega seotud maksud maksab tööandja. Silmas tuleb pidada, et Töötukassa peab tulumaksu kinni kogu summalt, mistõttu töötajale laekuvas summas tulumaksuvabastus ei kehti. 

Kui siiski tuleb koondada? 

Tööandjal tuleb arvestada sellega, et juhul kui tekib koondamise vajadus, ei jääks koondamine ei hüvitise saamise ega ka järgmisesse kuusse, sest sellisel juhul tuleb tööandjal hüvitis riigile tagasi maksta. Ehk kui toetust on küsitud aprilli ja mai kuu eest, siis veel ka juunis koondades tuleb hüvitis tagasi maksta. 

Kui teil on seoses COVID-19 viirusega seonduva õigusliku regulatsiooniga tekkinud küsimusi või soovite abi, siis võtke meiega ühendust. 

TRINITI advokaatide pidevalt täienevaid ning eriolukorras soovitusi andvad postitused leiate siit: https://triniti.ee/covid-19-koroonaviirus/