Keskkonnateadlikkus ja kestlikkus ei ole enam pelgalt trendid, vaid muutunud ettevõtete ja tootearendajate igapäevaseks reaalsuseks. Ökodisaini määrus on üks olulisemaid õigusakte, mis suunab toodete arendust keskkonnasäästlikumaks ja sellest tulenevad nõuded mõjutavad toote disaini, materjale, märgistamist, tootmisprotsesse ja kaupade hävitamist. Mida see kõike tähendab ning millised kohustused see endaga kaasa toob?
Mis on ökodisaini määrus?
2024. aastal kiitis EL heaks määruse 2024/1781, millega nähakse ette raamistik, et kehtestada ökodisaininõuded, millele tooted peavad turule laskmiseks või kasutuselevõtuks vastama ning mille eesmärk on parandada toodete keskkonnakestlikkust. Ökodisaini määrusega luuakse ka digitaalne tootepass, nähakse ette keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslike nõuete kehtestamine ja luuakse raamistik, millega hoida ära tarbijale mõeldud tarbijale mõeldud müümata toodete hävitamist.
Ökodisaini määrus on nö raamdokument, mis ei sisalda konkreetseid nõudeid toodetele, vaid see annab Euroopa Komisjonile aluse sellised nõuded delegeeritud aktidega kehtestada ja kehtestab valdkonnaülesed reeglid.
Mis ja kes on ökodisaini määrusega hõlmatud?
Ökodisaini määrus hõlmab sisuliselt kõik tootekategooriad, st igasuguseid turule lastavaid või kasutusele võetavaid füüsilisi kaupu, sealhulgas komponente ja vahetooteid.
Erandina ei kohaldata ökodisaini määrust siiski üksikute tootekategooriate suhtes, sh nt toit, sööt, ravimid, elustaimed ja -loomade ning elusad mikroorganismid, inimpäritoluga tooted, taimedest ja loomadest saadud tooted, mis on vahetult seotud nende tulevase paljunemisega.
Valdkondlikus vaates peab Komisjon esmajärjekorras kehtestama nõuded raua ja terase, alumiiniumi, tekstiilitoodete, mööbli, rehvide, pesuvahendite, värvide, määrdeainete, kemikaalide, elektroonika ja selliste energiamõjuga toodete suhtes, mille osas seni nõuded puuduvad.
Ökodisaini määrus kehtib ELi turule mõeldud toodetele, sh määrusest tulenevad nõuded kohalduvad ka ELi-välistele ettevõtjatele, kes soovivad EL-is oma tooteid turustada ning regulatsiooni kohaldatavus ei sõltu ettevõtjate suurusest ja hõlmab mh VKEsid.
Ökodisaini määrus on suunatud kõigile tarneahelas osalejatele, sealhulgas tootjatele, importijatele, turustajatele, edasimüüjatele (sh jaemüüjatele) ja teenusepakkujatele. Tootja, kellel on üksikasjalikud teadmised projekteerimis- ja tootmisprotsessist, vastutab vastavushindamismenetluse läbiviimise või korraldamise eest.
Millised peamised nõuded toodetele ökodisaini määrusest tulenevad?
Määrus seab tootenõuded, mille eesmärk on vähendada ressursside raiskamist, soodustada ringluspõhist majandust ning suurendada toodete energiatõhusust. Alljärgnevalt toon välja peamised nõuded, mis ettevõtjaid ja tootjaid uue ökodisaini määruse kontekstis ees ootavad.
| Ökodisaininõuded ja tulemuslikkusnõuded | Tooted peavad vastama ökodisaini nõuetele, et nende tootmine ja turustamine oleks lubatud. Toodete keskkonnamõju arvestamiseks arvestatakse järgmisi tooteaspekte: vastupidavus, usaldusväärsus, korduskasutatavus, täiustatavus, parandatavus, hoolduse ja taastamise võimalus, probleemsete ainete sisaldumine tootes, energiakasutus ja -tõhusus, veekasutus ja veekasutuse tõhusus, ressursikasutus ja -tõhusus, ringlussevõetud materjali sisaldus, taastootmise võimalus, ringlussevõetavus; materjalide taaskasutamise võimalus, keskkonnamõju, sealhulgas CO2 jalajälg ja keskkonnajalajälg, eeldatav jäätmeteke. Täpsemad ökodisaininõuded kehtestatakse konkreetsete tooterühmade kohta eraldi delegeeritud aktides. Samuti peavad tooted vastama tooteaspektidega seotud tulemuslikkusnõuetele, mis on sätestatud delegeeritud õigusaktides.
|
| Teabenõuded | Toote kohta tuleb avaldada teavet klientidele ja teistele sidusrühmadele. See hõlmab nt juhiseid toodete kasutamise, hooldamise ja parandamise kohta, korduskasutamise, renoveerimise, ringlussevõtu või kõrvaldamise kohta. Lisaks tuleb esitada kogu muu teave, mis võib mõjutada klientide jätkusuutlikke tootevalikuid.
|
| Koostisega seotud nõuded | Ökodisaini määrus kehtestab erinõuded nn probleemsetele ainetele (hõlmab nii suletud listi kui ka delegeeritud aktides määratletud aineid. Põhikohustus on anda probleemsete ainete kohta tarbijatele ja jäätmekäitlejatele teavet. Ökodisaini määrus sisaldab võimalust kehtestada piiranguid nendele probleemsetele ainete osas, mis mõjutavad negatiivselt toote jätkusuutlikkust, nagu vastupidavus ja taaskasutatavus.
|
| Digitaalne tootepass | Määrusega kehtestatakse digitaalne tootepass – toodete, osade ja materjalide digitaalne isikutunnistus, milles märgitakse asjakohast teavet, et toetada toodete kestlikkust, edendada nende ringlust ja tugevdada õigusnormide täitmist. See teave on kättesaadav elektrooniliselt, mis võimaldab tarbijatel, tootjatel ja ametiasutustel (sh tolliasutustel) lihtsamalt hinnata kestlikkust, ringlussevõetavust ja nõuete järgimist. Digitaalses tootepassis sisalduv teave sõltub konkreetsest tootest, kuid võib hõlmata järgmist: tehniline tulemuslikkus, materjalid ja nende päritolu, parandamistööd, ringlussevõetavus, olelusringi keskkonnamõju.
|
| Kohustused müümata kauba suhtes | Ettevõtjad peavad teatama kasutuselt kõrvaldatud müümata kauba kogustest ja rakendama meetmeid nende hävitamise vältimiseks. Keskmise suurusega ja suurematel ettevõtetel keelatakse hävitada tarbijatele mõeldud, kuid müümata jäänud riideesemeid ja jalanõusid (Komisjonile on jäetud võimalus edaspidi hävitamise keeluga hõlmatud tootekategooriate nimekirja laiendada).
|
