Kortermajade trepikodadesse jäetud lapsekärud, jalgrattad ja muud esemed on tekitanud küsimusi, kas Päästeamet võib nende eest automaatselt trahvi määrata. Tegelikult ei ole määrav mitte üksnes see, kas trepikojas asub mõni ese, vaid kas see takistab ohutut evakuatsiooni.
Seaduse järgi peab evakuatsioonitee olema kergesti läbitav ning tuleohutusnõuete rikkumine võib kaasa tuua nii järelevalvemeetmeid kui ka rahalise karistuse. See aga ei tähenda, et iga trepikotta jäetud lapsekäru või muu ese kujutaks endast automaatselt tuleohutusnõuete rikkumist.
Määrav on evakuatsioonitee tegelik läbitavus
Iga olukorda tuleb hinnata eraldi. Ühes trepikojas võib lapsekäru jätta inimeste liikumiseks piisavalt ruumi, teises aga muuta evakuatsioonitee liiga kitsaks või seda reaalselt takistada. Seetõttu ei saa rikkumise tuvastamisel lähtuda üksnes eseme olemasolust.
Sama põhimõtet on oma praktikas järginud ka Päästeamet. Näiteks leidis amet 2025. aastal, et trepikotta võib teatud tingimustel paigaldada invatõstuki, kui selle puhkeasendis jääb evakuatsiooniteele nõutud ulatuses vaba ruumi. Konkreetsel juhul jäi liikumiseks 1266 millimeetrit ning nõutud evakuatsioonitee laius oli tagatud.
See näide illustreerib hästi, et ka suurema ja püsivama objekti puhul hinnatakse eelkõige selle mõju evakuatsioonitee läbitavusele. Sama loogika kehtib lapsekäru, jalgratta või muu trepikotta jäetud eseme puhul.
Ettekirjutus ja rahaline karistus ei ole üks ja sama
Oluline on eristada ka Päästeameti järelevalvemeetmeid väärteomenetlusest.
Kui Päästeamet tuvastab trepikojas tuleohutusnõuete rikkumise, võib amet nõuda selle kõrvaldamist ning vajadusel teha ettekirjutuse. Rahalise karistuse määramine on aga eraldiseisev küsimus. Selleks peab olema tuvastatud konkreetne rikkumine ning isik, kes selle eest vastutab.
Seega ei tulene seadusest Päästeametile automaatset õigust karistada iga inimest, kelle lapsekäru või muu ese trepikojas seisab. Enne rahalise karistuse määramist tuleb hinnata, kas tuleohutusnõuet on tegelikult rikutud, kas ohutu evakuatsioon on takistatud ning kes rikkumise eest vastutab.
Selge kohtupraktika alles puudub
Piir lubatud eseme ja evakuatsiooni takistava eseme vahel ei ole praktikas alati üheselt selge. Selle küsimuse kohta ei ole kujunenud ka sisulist kohtupraktikat, mis määratleks täpselt, millal ei ole evakuatsioonitee enam „kergesti läbitav“ ning milline takistus õigustab väärteomenetlust ja rahalist karistust.
Üheks põhjuseks võib olla seegi, et selliste juhtumitega seotud rahalised karistused on üldjuhul suhteliselt väikesed ning kohtusse pöördumisega kaasnevad omakorda kulud. Seetõttu ei pruugi vaidlused kohtusse jõuda ning piirid kujunevad suuresti Päästeameti praktika kaudu.
