Viimastel nädalatel on palju kõneainet pakkunud riigilaenud ettevõtjatele. Muuhulgas kihab meedia erinevatest seisukohtadest eelkõige seoses Bolti ja Tallinkiga – kes väärib laenu, kes mitte, millistel tingimustel tuleks laenu anda jne. Eriti põnev on teema ka seetõttu, et paralleelselt riigiga tegi oma laenupakkumise ka üks erakapitalil põhinev pank – LHV. Jättes poliitilised põhjused kõrvale, on hea mõte meelde tuletada, millistel tingimustel saab riik anda laenu lähtuvalt riigiabi reeglitest. 

Lühikese kokkuvõttena tuleb välja tuua, et üldiselt on Euroopa Liidu reeglite kohaselt igasugune riigiabi keelatud. Riigiabiks loetakse mistahes riigipoolne või riigi vahenditest antud meede, mis annab ettevõtjale valikulise majandusliku eelise ning häirib konkurentsi ja liikmesriikide vahelist kaubandust turul. 

Kui juba üks nimetatud tingimustest pole täidetud, siis pole tegemist riigiabiga. Seetõttu ongi võimalik anda riigi poolt laenu näiteks ilma majanduslikku eelist andmata – ehk turutingimustel. Kui laen peegeldab täpselt turutingimusi, siis ei saa seda lugeda ka riigiabiks. Turutingimustel antava laenuga võib tegemist olla näiteks siis, kui riik ja suurpangad annaksid laenu samadel tingimustel. Tallinki näite puhul oli üheks selliseks erakapitalil põhinevad laenupakkujaks LHV.  

Teatud juhtudel võib Euroopa Komisjon lugeda riigiabi ka siseturuga kokkusobivaks, isegi kui sellega antakse majanduslik eelis. Üheks selliseks olukorraks ongi ajutine riigiabi raamistik, millest on lähemalt kirjutatud ka siin ja siin. Riigiabi loataotlusest see siiski ei päästa. Pärast loataotluse esitamist, juhul kui meede vastab ajutise raamistiku nõuetele, annab Euroopa Komisjon meetme osas ka rohelise tule ehk riigiabi loa.  

Riigiabi ajutine raamistik lubab riigil anda laenu ka subsideeritud intressimäärade kaudu ehk turutingimustest soodsamalt (kuivõrd tavaolukorras vastab intress turutingimustele, tähendab selle subsideerimine majanduslikku eelist ettevõtjale). Majanduslikus mõttes on vaba kapitali olemasolul erakapitalil põhineva laenu andmine alati võimalik. Lihtsalt nimetatud laenuga seonduv kulu võib suureneda seoses intressimääradega, mis peegeldavad laenusaaja riske ja võtavad arvesse muid turutingimusi ja kaudselt ka seda, mida toob tulevik. Seetõttu võivad teatud olukordades erakapitalil põhinevad laenud kujuneda väga kulukaks.  

Juhul, kui riigi antav laen peab peegeldama neid samu erakapitalil põhineva laenu turutingimusi, võib ka riigi laen osutuda ääretult kalliks. Ajutine raamistik võimaldabki anda laenu parematel tingimustel kui kehtiv turuolukord. 

Selleks peavad üksikabi puhul (mida oleks ka näiteks Tallinkile antav laen, kui see puudutaks vaid konkreetselt Tallinkit) olema täidetud kõik järgmised kriteeriumid: 

• laen võib anda vähendatud intressimääraga, mis on vähemalt võrdne 1. jaanuaril 2020 kohaldatud ja Komisjoni poolt avaldatud baasmääraga (Eesti puhul -0,31%), millele on lisatud raamistikus toodud krediidiriski marginaal: suurettevõtjate puhul 1. aastal 50 baaspunkti (st 0,5%), 2.-3. aastal 100 baaspunkti (st 1%) ja 46. aastal 200 baaspunkti (st 2%); väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul 1. aastal 50 baaspunkti, 2.-3. aastal 50 baaspunkti ja 4.-6. aasta 100 baaspunkti.  
• laenuleping sõlmitakse hiljemalt 31. detsembriks 2020 ja selle maksimaalne kehtivus on 6 aastat; 
• laenude puhul, mille tähtaeg on pärast 31. detsembrit 2020, ei ületata abisaaja kohta kogusummat, mis vastab abisaaja kahekordsele palgakulule aastal 2019 või viimasel aastal, mille kohta andmed on kättesaadavad. 1. jaanuaril 2019 või pärast seda loodud ettevõtjate puhul ei või maksimaalne laenusumma ületada kahe esimese tegutsemisaasta hinnangulisi aastaseid palgakulusid; või 25% abisaaja 2019. aasta kogukäibest või; asjakohase põhjendusega ja tuginedes abisaaja enda kinnitusele likviidsusvajaduste kohta, võib laenusummat suurendada, et katta väikeste ja keskmiste ettevõtjate likviidsusvajadused laenu andmise järgseks 18 kuuks ja suurettevõtjate likviidsusvajadused laenu andmise järgseks 12 kuuks; 
• laen on seotud investeeringu- ja/või käibekapitalivajadusega; 
• laenu ei või anda ettevõtjale, kes oli raskustes juba 31. detsembril 2019 (üldise grupierandi määruse tähenduses).  

Seega lubab lühidalt kokku võttes Euroopa Komisjon anda subsideeritud intressimääraga laenu, jättes välja praegustest turuolukorrast tulenevad täiendavad riskid (mis võiksid intressid oluliselt kõrgemaks ajada). 

Kokkuvõttes saab seega nentida, et ka kriisiajal antav riigipoolne laen peab vastama üldistele Euroopa Liidu riigiabi reeglitele. Eelkõige Euroopa Komisjoni ajutises raamistikus toodud intressimääradega seonduvale. 

Tekkis küsimusi? Võtke meiega ühendust! 

TRINITI advokaatide pidevalt täienevaid ning eriolukorras soovitusi andvad postitused leiate siit: https://triniti.ee/covid-19-koroonaviirus/