Uudised
Eesti
Blogi
Advokaadibüroo, kes hoolib oma klientidest

Euroopa Liidus ühtsed reeglid ühisrahastusteenuste osutamisele

5. oktoobril 2020 kiitis Euroopa parlament heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ja direktiivi, millega ühtlustatakse ühisrahastusteenuste osutamise reeglid liikmesriikides. Euroopa ühtse kapitalituru raames on edaspidi väike- ja keskmistel ettevõtjatel (SME) võimalik kaasata ühisrahastuse teel kapitali teistest liikmesriikidest ning väikeinvestoritel vastavalt võimalik investeerida teistes liikmesriikides asuvatesse projektidesse ühtlustatud reeglite kohaselt.

 width=

Finantseerimismaailmas oma eluvõimet tõestanud ühisrahastuse vorm tegutses seni traditsioonilise võlaõiguse, tarbijakaitse, väärtpaberituru ja finantsjärelevalve õigusraamistike piiril. Edulugude kõrval on paraku tulnud ette ka kogenematu investori jaoks äriliselt liiga riskantseid ühisrahastusprojekte või kelmusi. Liikmesriikide katsed ühisrahastusformaati reguleerida tõi kaasa õigusliku ebakindluse, mis muutis piiriülese ühisrahastustegevuse nii investorite kui ettevõtjate jaoks liiga riskantseks. EL uue regulatsiooni eesmärgiks on allutada väikesemahuline investeerimistegevus ühisrahastusplatvormide kaudu ühtsetele reeglitele ja finantsjärelevalvele. Ühtlustatakse nii nõuded ühisrahastusteenuste pakkujatele kui ka investorikaitse sätted

Ühisrahastusteenuste määrus jõustub 9. novembril 2020. Et oluline kohe ära öelda, siis Määruse kohaldamisalasse jäävad ühisrahastusteenuste suhtes hakkab loakohustus kehtima alates 10. novembrist 2022 s.o. selleks ajaks peab neil olema kehtiv tegevusluba ning tegevus vastama määrusele täies ulatuses.

Ühisrahastusteenus ja määruse kohaldamisala

Määruse kohaselt on ühisrahastusteenus investorite ja projektiomanike äritegevuse rahastamise huvide kokkuviimine ühisrahastusplatvormi kaudu kas laenude andmise vahendamise või projektiomanike või spetsiifiliste projektiväärtpaberite pakkumine ja nende suhtes investorite korralduste vastuvõtmine ja edastamine.

Ühisrahastusteenused eelpoolkirjeldatud kujul võivad olla hõlmatud mitme reguleeritud ja loakohustusega finantseerimisalase tegevusega (tarbijakrediit, reguleeritud väärtpaberiturg jm.). Kõiki neid nõudeid ühisrahastustegevusele kohaldada poleks proportsionaalne ega riske arvestades vajalikki. Nii näiteks tehakse määrusega ühisrahastusplatvormi vahendusel tegutsevatele ühisrahastusprojekti omanikele ja ühisrahastusinvestoritele erand nn panganduskeelust, mille kohaselt ei tohi muud isikud peale tegevusluba omavate krediidiasutuste (pangad) kaasata avalikkuselt tagasimakstavaid vahendeid (hoiuseid).  Seetõttu on määruse kohaldamisala määratletud välistuste teel, s.o. määrust kohaldatakse eelkõige eesmärgiga teha väikeinvestorite raha SME-dele kogu EL piires kergemini kättesaadavaks.

Määruse kohaldamisalasse kuulub ühisrahastusteenus juhul, kui:

  • Projektiomanik ei ole tarbija tarbijakrediidi mõistes s.o. füüsiline isik, kes ei tegutse oma kaubandus-, äri- või kutsetegevuse eesmärkidel;
  • Ühisrahastuspakkumiste suhtes, mille koguväärtus on üle 5 miljoni euro, arvestatuna 12-kuulise perioodi perioodi kohta.

Viimase kriteeriumi puhul tuleb siiski arvestada üleminekuerandiga. Määruse artikli 49 kohaselt tuleb liikmesriikides, kus väärtpaberite avaliku pakkumise korral on kehtestatud pakkumisprospekti avaldamiseks väiksem künnis, kohaldatakse kuni 10. novembrini 2023 sellist väiksemat künnist. Eestis kehtib VPTS § 15 lg 1 kohaselt prospekti avaldamise nõue suurema kui 2,5 miljoni eurose koguväärtusega pakkumisest, seega sellest summmast suuremad ühisrahastusprojektid määrusega loodud erikorda kasutada ei saa.

Määrust ei kohaldata ühisrahastusteenusega seotud muude teenustele, mida osutatakse kooskõlas siseriikliku õigusega, nt teatud vorminõuetega tehingute tegemine. Preambulis tuuakse näitena siseriiklikele vorminõuetele allutatud tehingute tegemist. Eesti kontekstis võiks tulla kõne alla lisaks notariaaltehingutele ka nt raamatupidamis- või virtuaalvääringuteenuse osutamine, mida määrus selle välistuse kohaselt ei reguleeri.

Turujärelevave ja rakendusaktid

Määruse rakendamiseks EL tasandil antakse määrusega koordineeriv pädevus Euroopa väärtpaberiturujärelevalvele (ESMA), kellel on muuhulgas ülesanne töötada välja ka ühisrahastusteenusega seotud standardid ja juhised. Liikmesriigid peavad määrama siseriiklikult pädeva asutuse, kes tegelevad ühisrahastusteenuste osutajatele tegevuslubade väljastamise ja vahetu järelevalve ning teevad vastavalt  koostööga teiste liikmesriikide finantsjärelevalvega.

Nagu ühtsele kapitaliturule omane, kehtestatakse tegevuslubade vastastikune tunnustamisrežiim. Ühisrahastusteenuste osutamine teises liikmesriigis on lubatud, kui tegevusloa väljastaja edastab info ühisrahastusteenuste osutaja kohta vastava teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile.

Nõuded teenuse osutajale ja investorikaitse

Määrusega kehtestatakse konkreetsed nõuded ühisrahastusteenuste osutajale (nii usaldatavus- kui tegevusvnõuded), samuti  investorikaitse nõuded. Mõlemad on spetsiifilised valdkonnad, mistõttu käsitleme neid oma edaspidistes blogikannetes eraldi.