TRINITI on eelnevalt kirjutanud, et Euroopa Komisjon on kriisiajaks vastu võtnud (ja vastavalt ka aeg-ajalt kohendanud) ajutise raamistiku teatud riigiabi lubamiseks (SIIN, SIIN, SIIN ja SIIN). Ajutises raamistikul kirjeldatud meetmetele on Komisjon valmis andma riigi soovi korral nö kiirendatud korras riigiabi loa.
28. jaanuaril 2021 on ajutist raamistikku taas muudetud, mis avardab kõigi liikmesriikide, sealhulgas Eesti võimalusi oma ettevõtjate toetamiseks. Alljärgnevalt olulised momendid.
Esiteks teatas Euroopa Komisjon, et pikendas (taas) ajutise raamistiku kehtivust. Varasemalt pidi ajutise raamistiku kehtivus lõppema 30. juunil 2021 (ettevõtjate rekapitaliseerimise suhtes 30. septembril 2021). Arvestades, et nn koroonakriis ei ole veel sugugi möödanik, pikendati ajutise raamistiku kehtivust kõigi meetmete suhtes kuni 31. detsembrini 2021.
Teiseks tõsteti lubatud abi ülempiire. Varasemalt oli reeglina lubatud toetus ettevõtja kohta nimiväärtusega kuni 800 000 eurot, on seda ülempiiri tõstetud 1,8 miljoni euroni (millele saab omakorda lisada nn vähese tähtsusega abi kuni 200 000 eurot ettevõtja kohta). Ettevõtjatele, kes on kriisist eriliselt kahjustada saanud (käibelangus 2019. aastaga võrreldes vähemalt 30%), võib riik anda abi katmata püsikulude katteks 10 miljoni euro ulatuses (varasemalt 3 miljonit eurot).
Kolmandaks lubatakse liikmesriikidel kuni 31. detsembrini 2022 senised tagasimakstavad toetusmeetmed (nt laenud, garantiid) konverteerida muudeks abivormideks, näiteks otsetoetusteks. Muidugi ajutise raamistiku ülempiire arvestades.
Kokkuvõttes võimaldab Euroopa Liidu riigiabiõigus liikmesriikidel käimasolevale kriisile aina paindlikumalt reageerida. Seega saavad toetusmeetmed reeglina jääda pigem poliitilise tahte või eelarveliste võimaluste taha.
