Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on välja töötanud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on tööandjatele kehtivaid tööohutusnõudeid lihtsustada ja ühtlustada. Lisaks aitab eelnõu vähendada nii tööandjate kui ka Tööinspektsiooni halduskoormust ning tõhustada järelevalvet.

Eelnõu keskendub tööandja jaoks olulistele muudatustele, mis lihtsustavad tööohutuse korraldamist, vähendavad aruandluskohustusi ja toovad senisest rohkem paindlikkust igapäevasesse töökeskkonna juhtimisse. Peamised muudatused, mis mõjutavad tööandjat:

• Muudatusega täpsustatakse, et töötervishoiu ja tööohutuse seadus ei kohaldu juhatuse liikmele üksnes tema ametiseisundi alusel. TTOS-i nõuded kehtivad juhatuse liikmele vaid juhul, kui temaga on sõlmitud ka tööleping ja ta täidab tööülesandeid töötajana. Muudatus kõrvaldab varasema ebaselguse ning kinnitab, et ilma töölepinguta juhatuse liikmele TTOS ei laiene.
• Väikeettevõtjate erand: eelnõu pakub tööandjatele mitmeid praktilisi leevendusi, mis puudutavad eeskätt väiksemaid ettevõtteid. Kui ettevõtte ainuosanik, juhatuse liige ja ainus töötaja on üks ja sama isik, ei kohaldu talle tööohutuse nõuded täies ulatuses. See muudatus vähendab märkimisväärselt mikroettevõtjate bürokraatiat, sest sellisel juhul on tööandja ja töötaja sisuliselt sama isik, kes vastutab enda tööohutuse eest.
• Esmaabi korraldus muutub paindlikumaks: eelnõu toob selgust ka esmaabi korraldusse. Edaspidi ei pea määrama esmaabiandjat, kui töötajad töötavad üksinda, kui erinevad ettevõtted on ühisel töökohal kokku leppinud ühises esmaabikorralduses või kui tegemist on tervishoiuteenuse osutajaga. See muudatus peegeldab senist praktikat ja vähendab tarbetut topeltkorraldust.
• Kaob eraldi sisekontrolli kohustus. Eelnõu kohaselt ei pea tööandjad enam tegema eraldi töökeskkonna sisekontrolli, kuna see dubleeris riskianalüüsi ja muid tööohutuse kohustusi. Tööandja peab siiski jätkuvalt tagama ohutu töökeskkonna ning jälgima tööohutuse nõuete täitmist ja riskianalüüsi ajakohasust. Muudatus annab ettevõtetele rohkem paindlikkust tööohutuse korraldamisel, vähendades samas tarbetut bürokraatiat.
• Töökeskkonnavoliniku ja -nõukogu valimine muutub vabatahtlikuks: samuti muutub paindlikumaks töökeskkonnavoliniku ja -nõukogu valimise kord. Need tuleb moodustada vaid siis, kui vähemalt kümme protsenti töötajatest seda soovib. Nii säilib töötajate õigus esindatusele, kuid välditakse olukordi, kus nõukogu luuakse vaid formaalselt.
• Tervisekontrolli tähtaeg pikeneb: eelnõu kohaselt pikeneb töötaja tervisekontrolli korraldamise tähtaeg neljalt kuult kuuele kuule alates tööle asumisest. Muudatuse eesmärk on arvestada töölepingu katseajaga, mis võib erinevatel põhjustel pikeneda, ning anda tööandjale rohkem aega tervisekontrolli planeerimiseks. Samal ajal jääb tööandjal õigus korraldada tervisekontroll varem, kui töö iseloom või riskid seda nõuavad – näiteks ohtlike kemikaalidega, kõrgustes või öötöö korral.
• Väikeettevõtted vabanevad andmete esitamise kohustusest: ettevõtted, kus on alla kümne töötaja, ei pea töötervishoiu ja -ohutuse riskianalüüsi üles laadima TI andmekogusse ega esitama töötervishoiu olukorra analüüsi. Riskianalüüs tuleb küll endiselt koostada, kuid selle esitamise viis jääb tööandja otsustada.
• Tööinspektsiooni kontroll uutes hoonetes kaob: TI-l kaob kohustus kontrollida uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste vastavust kehtestatud nõuetele.

Oluline on meeles pidada, et tegu on alles seaduseelnõuga, mis on valitsuse tasandil arutlusel ja võib enne lõplikku vastuvõtmist veel muutuda. Sätete lõplik sõnastus ja jõustumise aeg võivad muutuda, mistõttu tööandjatel tasub muudatuste käiku jälgida, et olla õigel ajal kursis, kuidas need nende ettevõtet reaalselt mõjutavad.