Uudised
Eesti
Blogi
Advokaadibüroo, kes hoolib oma klientidest

ALUSTAVA ETTEVÕTTE ABC – intellektuaalne omand ja ärisaladuse kaitse, vol 1

Ajujahi raames toimus 16.01.2019 seminar intellektuaalsest omandist alustavale ettevõttele. Kõigile neile, kes tulla ei saanud, aga teemast huvituvad oleme koostanud ülevaate blogisarja Alustava ettevõtte ABC raames. Kuna valdkond on lai, siis teeme 3 postitust intellektuaalse omandi tutvustamiseks – 

Vol 1 – Autoriõigusega kõik korda – tarkvarakood koju! (sissejuhatus teemasse ja ülevaade autoriõigusega seotud küsimustest)
Vol 2 – Näpunäited iga tööstusomandi liigi kohta (ülevaade kaubamärgi, domeeninime, patendi, kasuliku  mudeli ja tööstusdisainilahenduste kohta)
Vol 3 – Oluline ärisaladusest ja „MUST HAVE“ list

VOL 1- Autoriõigustega kõik korda – tarkvarakood koju! 


Miks me intellektuaalset omandit kaitseme? 

Intellektuaalse omandi kaitse on miski, millest palju räägitakse, kuid, mis tihti alustavas ettevõttes tähelepanuta jääb. Ometi on just intellektuaalne omand see, mis võib moodustada ettevõtte varast olulise osa ja kui see nii on, siis olulised küsimused on – kellele vastavad õigused kuuluvad ja kuidas neid kaitsta. Eriti teravalt tõusetuvad eelmainitud küsimused, kui ettevõte proovib kaasata investoreid või tekib omanike, asutajate või töötajate vahel lahkhelisid, mille tulemusel on oluline teada, kellele loodud lahendused kuuluvad. Näiteks võib ettevõtja äri baseeruda loodud kasulikul tarkvaralahendusel, uuel seadeldisel või fantastilisel brändi ja elustiili plaanil. Kõiki nimetatud asju saab teatavate kriteeriumite täitmisel kaitsta intellektuaalse omandina. Aga kuidas siis? Järgnevalt annangi ülevaate, mida ja mil moel saab kaitsta ning kuidas tagada, et vajalikud õigused õigele isikule kuuluksid.

 width=

Intellektuaalse omandi liigid 

Intellektuaalne omand jaguneb kahte suurde ossa, mis omakorda jaotuvad veel mitmeks alaliigiks. Meil on autoriõigused, millega koos kaitstakse autoriõigustega kaasnevaid õiguseid (esitajate ja fonogrammitootjate ning andmebaasidega seotud õigused)[1] ning tööstusomand, mille alla kuuluvad registreeritavad intellektuaalse omandi õigused. Põhiline erinevus kahe toodud grupi vahel ongi see, et autoriõigused tekivad automaatselt teose loomisest ja nende õiguste saamiseks ei pea teose looja ehk autor ise midagi eraldi tegema. Seevastu tööstusomandi õigused tekivad vastava tööstusomandi liigi registreerimisel isikule, kes vastava registreeringu teeb.

Autoriõigused 

Autoriõigused tekivad isiku loodud piisavalt originaalsele teosele. Teosteks nimetame me erinevat loomingut nt kaitstakse autoriõigusega ilukirjandusteoseid, kõnesid, muusikat, filme, koreograafiat, skulptuure. Ka tarkvarakood on kaitstav autoriõigustega. Autoriõigused jagunevad omakorda kaheks:

  • isiklikud õigused, mille alla kuulub nt õigus autorinime igakordsele ära näitamisele teosega, õiguse autori aule ja väärikusele, aga ka õigus teose puutumatusele, st õigus oma teost muuta ning
  • varalised õigused, mille alla kuulvad teose kasutamisega seotud õigused, nt õigus levitamisele, kopeerimisele, reprodutseerimisele jne.

Autoriõigused kuuluvad teose loomisest autorile ning nende kestvus on autorieluiga + 70 aastat. Autor saab autorilepinguga või litsentsiga anda endale kuuluvaid õiguseid üle teistele isikutele.

Oluline tähele panna autoriõiguste juures 

Nagu eelnevalt mainitud, on oluline kindlaks teha intellektuaalse omandi õiguste kuuluvus – seda nii investorite kui ettevõtja enda jaoks. Vajalik on tagada, et kogu intellektuaalne omand kuuluks ettevõttele, mitte asutajatele, omanikele või töötajatele. Autorõigused kuuluvad teose loojale, selleks, et nt tarkvarakood (ja seega tarkvara) kuuluks ettevõttele, on vajalik lisa kokkulepete olemasolu ettevõtte ja seotud isikute vahel.

Tavaliselt lähevad töötaja varalised õigused automaatselt üle tööandjale, siis teatud juhtudel on sellest erandid nt, kui tarkavaraarendaja töötab ettevõttes töölepinguga, siis vastavalt AutÕS § 32 lg-le 5 saab tööandja programmile ainulitsentsi. Selleks, et vastav litsents  kataks kõik ettevõtte hilisemad vajadused on mõistlik tingimused eraldi lepingus või töölepingus kindlaks määrata. Lepingus on vajalik ka kokkulepe, et tarkvarakoodi võib ettevõtja muuta. Seda seepärast, et isiklikke õigusi automaatselt üle ei anta. Kui ettevõtja ja autori vahel on muu suhe kui töölepinguline suhe, siis peab nii varalised kui vajalikud isiklikud õigused üle andma eraldi kokkuleppega. Vastasel juhul võib koodi autor tüli korral ettevõttest koos oma loodud koodiga lahkuda.

Loe tööstusomandist ja ärisaladusest juba järgnevatest sama sarja blogidest!

Kui see teema teid huvitab ja teil tekkis küsimusi, siis võtke julgelt ühendust. TRINITI-s on esimene konsultatsioon tasuta!

[1] Käesolevas artiklis autoriõigustega kaasnevaid õiguseid ei käsitleta. 

Blogisarjas – Alustava ettevõtte ABC on ilmunud: