Eelmise aasta veebruaris kirjutasime raadamismäärusest, mis pidi hakkama kohalduma 2025. aasta lõpus. Raadamismäärus siiski aasta lõpus kohalduma ei hakanud ja seda tähtpäeva lükati taaskord edasi.
Raadamismääruse eesmärk on takistada selliste toodete jõudmist Euroopa Liidu turule, mille tootmine on põhjustanud metsade raadamist või metsade seisundi halvenemist pärast 31. detsembrit 2020. Selle saavutamiseks kehtestatakse asjaomaste kaupadega seotud ettevõtjatele kohustuslik hoolsuskohustus, mis hõlmab andmete kogumist, riskihindamist ning hoolsuskohustuse deklaratsioonide esitamist Euroopa Liidu infosüsteemis. Tegemist on ulatusliku ja detailselt reguleeritud süsteemiga, mille rakendamine eeldab ettevõtjatelt märkimisväärseid ettevalmistusi.
Uued tähtajad ettevõtetele
Raadamismääruse täitmine pidi keskmiste ja suurettevõtete jaoks kohustuslikuks muutuma alates 30. detsembrist 2025. See siiski ei juhtunud, kuna 26.12.2025 avaldatud lihtsustatud raadamismääruse alusel lükati seda tähtpäeva edasi kuni 30. detsembrini 2026. Mikro- ja väikeettevõtetele pidi raadamismääruse täitmine muutuma kohustuslikuks 30. juunil 2026, aga uue lihtsustatud raadamismääruse alusel lükati ka seda tähtaega edasi kuni 30. juunini 2027. See tähendab, et kõik raadamismääruse reguleerimisalas olevad ettevõtted said aastase ajapikenduse.
Oluline on arvestada, et mikro- ja väikeettevõttetele, kellele kohaldub raadamismääruse eelkäija EUTR, hakkab raadamismäärus kohalduma ka juba 30. detsembrist 2026.
Peamised sisulised muudatused
Lisaks tähtaegade edasilükkamisele muudeti EUDR-i ka sisuliselt, eesmärgiga vähendada eelkõige tarneahela allavoolus paiknevate ettevõtjate ning mikro- ja väikeettevõtete halduskoormust. Olulisemaks muudatuseks on tarneahela osapoolte senisest selgem eristamine ning vastutuse ümberjaotamine.
Muudetud EUDR võtab kasutusele uue mõiste – downstream operator, st ettevõtja, kes turustab või ekspordib toodet, mis on valmistatud toorainest, mille kohta on juba esitatud hoolsuskohustuse deklaratsioon või mikro- ja väikeettevõtetele mõeldud lihtsustatud deklaratsioon. Sellisel juhul ei pea downstream operator enam iga toote kohta uut hoolsuskohustuse deklaratsiooni esitama, isegi kui toodet on vahepeal töödeldud või ümber töödeldud. Hoolsuskohustuse põhivastutus jääb esmatootjale, kes viib toote esmakordselt Euroopa Liidu turule.
Samas ei vabane downstream operator’id ja kauplejad täielikult kohustustest. Neil säilib kohustus koguda ja säilitada teavet oma tarnijate ja klientide kohta ning teatud juhtudel ka hoolsuskohustuse deklaratsioonide viitenumbreid. Keskmistele ja suurettevõttetele kohaldub ka lisanduv registreerimise kohustus. Mikro- ja väikeettevõtetele sellist registreerimiskohustust ei ole.
Täiendava muudatusena eemaldati EUDR-i kohaldamisalast prinditooted, sealhulgas raamatud, ajalehed ja muud trükitööstuse tooted. Kõik muud I lisas nimetatud kaubad ja derivaadid jäävad määruse kohaldamisalasse.
Oluline on ka see, et muudetud EUDR näeb ette kohustusliku lihtsustamise ülevaatuse, mille Euroopa Komisjon peab läbi viima hiljemalt 30. aprilliks 2026. Ülevaatuse tulemusel võib komisjon teha täiendavaid seadusandlikke ettepanekuid, mis võivad EUDR-i nõudeid veelgi muuta.
Mis jäi samaks?
Keskmise ja suurettevõtte esmatootjad peavad endiselt täitma täismahus hoolsuskohustust, mis koosneb andmete kogumisest, riskihindamisest ja vajaduse korral riskide maandamist kuni null- või tühise tasemeni. Seega ei ole EUDR-i põhiloogikat muudetud, küll aga on muudetud selle rakendamist proportsionaalsemaks.
Praktiline järeldus
Kuigi ettevõtjatele anti lisaaega ja mitmeid kohustusi leevendati, ei ole EUDR-iga seotud riskid ja vastutus kuhugi kadunud. Hoolsuskohustuse süsteemi loomine on ajamahukas protsess, mistõttu tasub ettevalmistustega alustada juba täna, hoides samal ajal silma peal 2026. aasta kevadel valmival komisjoni lihtsustamisülevaatusel.
