Hooldusõiguse äravõtmine on äärmuslik meede, mille eesmärk on kaitsta lapse parimaid huve. Sageli kipuvad vanemad keskenduma sellele, kumb neist on „parem“ või „halvem“, kuid tegelikkuses on otsustamisel hoopis teised võtmetegurid.
Lapse huvid on esikohal – mitte vanemate võistlus
Kohtu jaoks on määrav, kuidas lapse käitumine, emotsionaalne seisund ja sotsiaalsed suhted muutuvad. Kui esineb kahjustavat käitumist, näiteks füüsilist vägivalda, on see selge märk sekkumiseks; keerulisem on aru saada väliselt nähtamatust. Vanemate omavaheline vaidlus selle üle, kumb on parem, ei ole otsustamisel keskne ja kahjustab last juba iseenesest.
Lapse ärakuulamine – keeruline ja tundlik protsess
Lapse arvamus on tähtis, kuid selle usaldusväärsus sõltub küsitleja oskustest. Eestis on selles valdkonnas kindlasti arenguruumi, sest küsitlemine nõuab eriteadmisi, mille omandamine eeldab aja ja teiste ressursside investeerimist.
Mitmekülgne infoallikate kontroll
Vanemate jutt üksi ei piisa. Kohtul on vaja infot ka teistelt – õpetajalt, treenerilt, vanavanematelt. See aitab luua objektiivse pildi lapse heaolust.
Võrdne suhtluskord – kas alati lapse huvides?
Vaikimisi võrdne suhtluskord kohtuvaidluse ajal ei pruugi olla parim lahendus. Teaduslikult puudub tõestus, et see on tingimata lapse huvides; pigem vastupidi, sest kohtuvaidlus ise viitab pingelisele keskkonnale, kus lapse areng on häiritud. Teisalt on vanemate hooldusõigus ühine ja inimõiguste eesmärk on tagada mõlemale vanemale osalemine lapse elus võimalikult suures ulatuses.
Võõrandamine – eraldi diagnoosina enam ei kehti
Võõrandamist ei käsitleta enam iseseisva kontseptsioonina. See seotakse lapse kahjustumisega ja ühe vanema tegevusega, mis seda põhjustab.
Lähisuhtevägivald – mis see tegelikult tähendab?
Lähisuhtevägivald ei ole üksik vahejuhtum, vaid korduv ja sihikindel terror, mis jätkub ka pärast kutset muutusteks. Selline käitumine võib olla aluseks hooldusõiguse äravõtmiseks.
Ekspertide nappus Eestis
Kliiniliste lastepsühholoogide abi kohtutele kättesaadavamaks tegemine on üks võimalik viis, kuidas hooldusõigusega seotud vaidlusi ühetaolisemalt lahendada. Iga lapse olukord on ainulaadne, samal ajal kui õigusnormid on üldised ja kehtivad kõigile ühtemoodi – just seetõttu on siin selge koostöökoht.
Kokkuvõte
Hooldusõiguse vaidlustes ei loe vanemate omavaheline „paremusvõistlus“. Loeb lapse heaolu, mis vajab professionaalset hindamist, mitmekülgseid tõendeid ning lapse kaitset tema arengut oluliselt mõjutava stressi eest.
