Uudised
Eesti
Blogi
Advokaadibüroo, kes hoolib oma klientidest

Uus USA poliitika tõstab tehisintellekti ärilisest tööriistast strateegiliseks varaks

Sel nädalal avaldati kolm olulist dokumenti: faktileht USA julgeoleku ja majandusliku jõu kohta tehisintellekti ajastul, president Bideni avaldus tehisintellekti juhtpositsiooni edendamise kohta ning uus presidendi korraldus (Executive Order) tehisintellekti taristu arendamise kohta. Koos kujutavad need endast terviklikku lähenemist, millega tahetakse tagada USA jätkuv esirinnas püsimine tehisintellekti alal—valdkonnas, mis on tänapäeva globaalse võimuvõitluse seisukohalt ülioluline.

Tehnoloogilisest vaatenurgast on USA võtnud eesmärgiks rajada tipptasemel tehisintellekti taristut. Uues presidendi korralduses peetakse oluliseks föderaalseid alasid rentida eraettevõtetele, et luua tipptasemel andmetöötluskeskused tehisintellekti treenimiseks. See samm kiirendab läbimurdeliste tehisintellekti tehnoloogiate arengut, mis on tihti kaheselt kasutatavad ehk need võivad olla rakendatavad nii tsiviil- kui ka sõjalises valdkonnas. Poliitilisel tasandil näitab see otsus USA selget tahet tugevdada oma ülekaalu tehisintellekti alal, eriti arvestades Venemaa ja Hiina ulatuslikke investeeringuid samasse valdkonda. Majanduslikust küljest on tähelepanu keskmes puhta energia kasutamine tehisintellekti taristute käigushoidmisel, mis seab pretsedendi üleilmse innovatsiooni ja jätkusuutlikkuse alal.

Kriitika ja murekohad

Siiski ei kulge need USA sammud ilma vaidluste ja väljakutseteta. Üleilmne tehisintellekti võidujooks kiireneb ning uue poliitika kohta on esitatud ka kriitilisi avaldusi.

Tööstusharu mured: USA pooljuhitootjate liit (Semiconductor Industry Association, SIA) ja tööstusharu organisatsioon SEMI on avaldanud rahulolematust, et tööstuse huvirühmadega ei ole piisavalt konsulteeritud. Nad kardavad, et kiired tehisintellekti ekspordikontrolli meetmed võivad kahjustada USA ettevõtteid ning nihutada turuosa rahvusvahelistele konkurentidele (Reuters). Ka Nvidia on avaldanud sarnaseid kartusi, nimetades poliitikat „eksitavaks“, kuna see võib takistada globaalset innovatsiooni (Investors).

Keskkonnamõju: Eestkõnelejad keskkonnaorganisatsioonidest on mures tehisintellekti taristu kiirendatud arendamise keskkonnamõju pärast—eriti mis puudutab suurte andmekeskuste energiavajadust. Kriitikud kardavad võimalikku reostust ja tarbijatele langevaid lisakulusid, kuigi valitsus toonitab puhta energia kasutamist ning kohustust arendajatele vastutuse osas (The Verge).

Võrdlus ELi algatustega

USA lähenemine tehisintellektile erineb märgatavalt Euroopa Liidu AI-poliitikast nii fookuse, reguleerimise kui ka elluviimise osas.

Reguleerimise fookus: USA prioriteediks on tehisintellekti taristu kiire arendamine ja kasutuselevõtt, käsitledes seda strateegilise varana ülemaailmse liidrirolli säilitamiseks. EL seevastu on võtnud ettevaatlikuma, pigem regulatsioonidele suunatud lähenemise, rõhutades eetikat, läbipaistvust ja vastutust läbi ELi tehisintellekti õigusakti (EU AI Act). Kui USA keskendub innovatsiooni kiirendamisele, siis EL paneb rõhku privaatsuse, kallutatuse ning eetiliste ohtude maandamisele.

Strateegilised valdkonnad: USA seob tehisintellekti otseselt riigikaitse ja energiasektoriga, nähes selles geopoliitilise strateegia alustala. Kuigi EL tunnistab samuti tehisintellekti potentsiaali kaitsevaldkonnas, keskendutakse siiski enamasti ühiskondlikele hüvedele ja tarbijakaitsele.

Majanduslik mõju: Bideni administratsioon tõstab esile majanduskasvu läbi innovatsiooni ning jätkusuutlikkuse. EL aga püüab leida tasakaalu uuenduste ja regulatiivsete kohustuste vahel, mis võib tuua ettevõtetele lisakohustusi ning potentsiaalselt viia osa innovatsioonist väljapoole liitu.

Lõppmõtted

Kuigi USA uus tehisintellekti strateegia võib tugevdada transatlantilist koostööd ja aidata tõrjuda otseseid ohte (nt Venemaalt), on ilmne, et ei USA kiire juurutamise strateegia ega ELi ettevaatlik regulatiivne lähenemine pruugi olla piisavad, et ohjeldada superintelligentse tehisintellekti (AGI) võimalikku esiletõusu, kui see peaks kunagi teoks saama.

Rohkem kui 600 juhtivat tehisintellekti-uurijat ja avaliku elu tegelast peavad vajalikuks käsitleda tehisintellektist tuleneva eksistentsiaalse ohu leevendamist globaalse prioriteedina, mis on sama tähtis kui pandeemiad või tuumasõda (CAIS Statement on AI risk). Superintelligentse AGI pikaajalised mõjud nõuavad koostööd, mis ulatub kaugemale üksikutest riiklikest poliitikatest—vajalik on innovatsioon, ülemaailmne järelevalve ja eetiline juhtimine, et valmistuda tulevikuks, kus tehisintellekt võib ümber kujundada mitte ainult tööstusharusid, vaid ka inimühiskonna alustalasid.