Kolmapäeval, 26. novembril kell 13.00 arutab Riigikohus avalikul istungil Krediidiregister OÜ ja Andmekaitse Inspektsiooni vahelist kohtuasja, mis puudutab inimeste võlaandmete avaldamise tingimusi maksehäireregistris. Maksehäireregistrit Krediidiregister OÜ-d esindab kohtuvaidluses TRINITI vandeadvokaat ja partner Maarja Pild-Freiberg.
Krediidiregister OÜ peab maksehäireregistrit (www.taust.ee), kus registreeritud kliendid saavad õigustatud huvi olemasolu korral tutvuda isikute võlaandmetega. Kohtus on arutusel peamiselt küsimus, kui kaua ja millistel tingimustel on lubatud seal võlaandmeid avaldada.
Kohtuasi sai alguse ühe inimese kaebusest, kes jäi nüüdseks aastaid tagasi kolmele pangale võlgu kokku enam kui 11 500 eurot. Võlgnevuste osas jõustusid kohtuotsused ning neid püüdis tulutult sisse nõuda ka kohtutäitur. Kaebaja palus Krediidiregistril võlaandmed kustutada, kuid viimane keeldus. Seetõttu pöördus kaebaja Andmekaitse Inspektsiooni poole. Inspektsioon nõustus, et kaebaja õigusi on rikutud ja tegi Krediidiregistrile ettekirjutuse andmete kustutamiseks. Maksehäireregister ei pidanud aga kohtumenetlusest kinnitust saanud võlaandmete kustutamist põhjendatuks ning pöördud seoses inspektsiooni otsusega kohtusse.
Eestis reguleerivad võlaandmete avaldamist isikuandmete kaitse seadus (IKS) ja EL-i isikuandmete katse üldmäärus (IKÜM/GDPR). Info avaldamine on selgelt lubatud inimese maksekäitumise ja usaldusväärsuse hindamiseks, aga ka tema enda kaitseks üle jõu käivate kohustuste võtmise eest. Samas ei tohi võlaandmete avaldamine inimese õigusi ülemäära kahjustada ning kui ta esitab avaldamisele vastuväite, tuleb maksehäirete avaldajal selle vajalikkust uuesti hinnata.
„See kaasus ei puuduta ainult ühe inimese konkreetseid võlaandmeid, vaid kogu maksehäirete avaldamise raamistikku Eestis. Küsimus on selles, kui kaua ja millisel õiguslikul alusel võib tõest teavet inimese varasemate võlgnevuste kohta avalikustada ning millal muutub see ebaproportsionaalseks sekkumiseks tema põhiõigustesse. Riigikohtul on võimalus täpsustada, kuidas tasakaalustada ühelt poolt krediiditurul tegutsejate õigustatud huvi saada usaldusväärset infot ning teiselt poolt inimese õigust olla unustatud. Kliendi soov on, et kohtupraktika oleks selge, õiglane ja ettenähtav nii andmesubjektidele, registripidajatele kui ka krediidiandjatele,“ kommenteeris Pild-Freiberg.
Avalikku istungit saab jälgida nii veebiülekande vahendusel kui ka Tartus kohapeal Riigikohtus. Kuna istekohtade arv kohtusaalis on piiratud, palub kohus kohapeal osalemise soovist teada anda hiljemalt 25. novembril kell 13.00, täites vastava registreerimisvormi. Kõigile registreerunutele edastatakse pärast registreerimistähtaja lõppu teave selle kohta, kas neil õnnestus broneerida koht saalis või mitte. Ülekande kohta avaldatakse täpsem info Riigikohtu kodulehel enne istungi toimumist.
