Värbamisteenuseid optimeerivate tehisintellektilahenduste kasutamine on turul üha kasvavas trendis. Iga ettevõtja, kes plaanib sellist lahendust ise välja arendada või teenusena sisse osta, peab arvestama ka isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM) tulenevate nõuetega.

Nagu iga muu andmetöötluse puhul, eeldab ka AI seaduspärane kasutamine, et ettevõtja on täpselt määratlenud andmetöötluse eesmärgi ning tuvastanud selleks sobiva õigusliku aluse. Eriti tähelepanelik tuleb olla, kui mängu tulevad kandidaatide tundlikud andmed (IKÜM-i mõistes eriliiki isikuandmed) – nende töötlemiseks on vaja eraldi õiguslikku alust.

AI kasutamine värbamisprotsessis kujutab endast alati märkimisväärset ohtu inimese õigustele ja vabadusele. Seetõttu nõuab IKÜM andmekaitsealase mõjuhinnangu läbiviimist. Mõjuhinnang on vahend, mille abil saab kaardistada tehisintellektilahenduse ja andmetöötlusega kaasnevad riskid, hinnata nende vastuvõetavust ning kavandada meetmeid nende maandamiseks.

Arvestades tehisintellekti võimekust andmeid ulatuslikult koguda ja töödelda, peab ettevõtja tagama, et AI koguks üksnes värbamiseesmärgi saavutamiseks vajalikku teavet ning säilitaks seda vaid seni, kuni see on põhjendatud ja vajalik.

Tehisintellekt peab tagama kandidaatide võrdse kohtlemise. Kuigi AI saab abistada küsimuste esitamisel ja saadud teabe süstematiseerimisel, tuleb tagada, et inimese õigusi mõjutavad värbamisotsused teeb alati inimene, mitte tehisintellekt. Nn inimkomponendi säilimist rõhutavad nii EL isikuandmete kaitse üldmäärus kui ka tehisintellekti määrus.

Tehisintellekti kasutamine värbamisprotsessis peab olema kandidaadile alati teada ja läbipaistev – ettevõtja peab tagama, et kandidaate teavitatakse AI kasutamisest. Kandidaatide privaatsusteatises tuleb selgelt välja tuua tehisintellekti kasutamisega seotud teave. Lisaks on soovitatav töökuulutuses märkida, et kandidaatide andmeid võidakse töödelda tehisintellekti abil.

Samal teemal andis TRINITI advokaat Kristena Kutti hiljuti kommentaari Äripäevale.