Tõnis Tamme ja Markus Kont

10. juunil 2026 jõustuvad riigivaraseaduse muudatused, mis toovad kaasa mitmeid olulisi uuendusi riigi äriühingute ja sihtasutuste juhtimises ning aruandluses. Muudatused puudutavad eelkõige eelarve- ja võlareeglistiku paindlikumaks muutmist, aruandluse ühtlustamist ja läbipaistvuse suurendamist, siseauditi kohustuse täpsustamist ning nõukogu töö lihtsustamist. Lisaks luuakse seadusega uus varakategooria – riigi maareserv – ning pikendatakse riigi äriühingute õigust toetada Ukrainat vallasasjade üleandmise kaudu ning lubatakse see ka tütarühingutele. Põhikirjad tuleb muudatustega kooskõlla viia hiljemalt suve lõpuks.

Riigi äriühingute eelarve- ja võlareeglid

Senine nõue kohustas riigi äriühinguid ja sihtasutusi koostama tasakaalus eelarve. Uus nõue on paindlikum, ent konkreetsem: üldise eelarve tasakaalu nõude asemel seab piirid nõukogu kinnitatud finantsplaan. Uue nõude kohaselt peab riigi osalusega äriühingu eelarve vastama riigieelarve seaduse teatud nõuetele ning äriühing ei tohi lubada endale halvemaid tulemusi ega suuremat netovõlakoormust, kui nõukogu on finantsplaanis heaks kiitnud.

Aruandluse muudatused

Üks tähelepanuväärsemaid muudatusi puudutab riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste ühtlustunud ning läbipaistvamaks muutunud aruandlust. Edaspidi tuleb koos majandusaasta aruandega tuua välja nii nõukogu kui ka juhatuse liikmetele majandusaasta jooksul makstud tasude summa ning eristada seda tulemuspõhistest lisatasudest. Sealhulgas tuleb eelnevaga koos anda ülevaade ka sellest, kuidas nõukogu on tööd planeerinud, juhtinud ning järelevalvet teinud.

Samuti on ühtlustunud kvartaalne majandustegevuse ülevaade. Kui seni tuli esimese ja kolmanda kvartali aruanne esitada ühe kuu jooksul, teise ja neljanda kvartali aruanne kahe kuu jooksul, siis nüüdsest kehtib kõigi kvartalite kohta ühtne kahe kuu tähtaeg. Täiendavalt lisandub ka riigi vähemusosalusega äriühingutele aruandluskohustus, kus seisukohad seatud eesmärkide täitmise kohta tuleb avaldada Rahandusministeeriumile ning oma veebilehel 10 kalendripäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist.

Siseaudit

Varasema asemel seob uus regulatsioon auditeerimiskohustuse kõrgemate künnistega. Riigi äriühingud ja sihtasutused peavad nüüd siseaudiitorit kasutama, kui bilansimaht on suurem kui 15 miljonit või aruandeaasta tulud suuremad kui 10 miljonit.

Samuti pole siseauditist loobumine „majandusliku otstarbekuse” põhjal enam aluseks. Muudatusega peab loobumiseks esinema kolm samaaegselt esinevat tingimust: kui puudub auditikomitee moodustamise kohustus; kui otsus on kooskõlastatud kõigi aktsionäridega; ning sihtasutusel või äriühingul on võimalus kasutada osalust omava riigi valitseja siseauditi üksust. Lisatakse ka säte, mis uue õigusena annab osaluse valitsejale ja asutajaõiguste teostajale (ministrile) vahetu õiguse tutvuda nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud dokumentidega.

Nõukogu liikmed ja päevakord

Nõukogude igapäevatööd lihtsustatakse kahe muudatusega. Esiteks saab osalust valitseva ministeeriumi ametnikku nõukogu liikmeks valida ja tagasi kutsuda ilma nimetamiskomitee ettepanekuta. Siiski saab antud ministeeriumist nõukogusse valida vaid ühe ametniku.

Teine muudatus puudutab riigi sihtasutuste nõukogu. Nimelt ei pea riigi sihtasutuse nõukogu esimees enam päevakorda kolm päeva enne nõukogu koosoleku toimumist ette saatma ning saab protokolli (ministrile) esitada ühe kuu jooksul peale koosolekut, ilma, et peaks edastama koosoleku materjalid. Samas tuleb nõukogu otsuste vastuvõtmisel otsuse eelnõu ja hääletusprotokoll esitada viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.

Riigi maareserv ja Ukraina toetamine

Seadus loob ka uue varakategooria – riigi maareserv. Tegemist on riigi omandis oleva maaga, mida parasjagu aktiivselt tulu teenimiseks või konkreetse avaliku ülesande täitmiseks ei kasutata, kuid mida hoitakse võimaliku tulevase avaliku vajaduse jaoks. Vabariigi Valitsus saab seadusega õiguse kehtestada maareservi arvamise täpsemad reeglid eraldi määrusega.

Pikendatakse ka riigi äriühingute õigust anda Ukrainale üle vallasasju, mis on seotud Ukraina territoriaalse terviklikkuse, energiavarustuse või infrastruktuuri taastamisega, kuni 31. detsembrini 2030. Tingimuseks, kui üleantava vara koguväärtus ületab miljon eurot, on nõutav Vabariigi Valitsuse heakskiit. Taoline vallasasjade Ukrainale üleandmise õigus antakse ka riigi äriühingute türtarühingutele, mis varasemalt puudus.

Põhikirjad vastavusse juba 31. augustiks

Riigi äriühingute põhikirjade muudatused tuleb seaduse uue redaktsiooniga kooskõlla viia juba hiljemalt selle aasta 31. augustiks. TRINITI advokaatidel on aastatepikkune kogemus riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste õiguslikus nõustamises. Kui Teil tekib riigivaraseaduse muudatustega seoses küsimusi või vajate abi põhikirja kooskõlla viimisega, võtke meiega kindlasti ühendust!