Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiiv (EL 2023/970), mille eesmärgiks on tugevdada samasuguse või võrdväärse töö eest võrdse tasu põhimõtet, toob tööandjatele mitmeid kohustusi, mis tuleb ka 2026. aasta juuniks Eesti õigusesse üle võtta.

Direktiiv kohustab tööandjaid teavitama tööle kandideerijaid palga või palgavahemiku kohta kas töökuulutuses või hiljemalt enne töövestlust. Samuti kehtestatakse keel tööandjale küsida kandidaadi varasemat palgaajalugu, mis aitab vältida soolise palgalõhe kandumist ametipositsioonilt teisele.

Töötajatel tekib õigus saada infot näiteks keskmiste palkade, tasustamiskriteeriumide ja tasustamise läbipaistvuse kohta oma tööandja juures – see peab põhinema objektiivsetel ja sooneutraalsetel kriteeriumitel.

Direktiiv sätestab tööandjatele aruandluskohustused sõltuvalt töötajate arvust: üle 250 töötajaga ettevõtted peavad esitama soolise palgalõhe aruande alates 2027. aastast igal aastal; 150-249 töötajaga organisatsioonid iga kolme aasta järel; 100-149 töötajaga organisatsioonid alates 2031. aastast iga kolme aasta järel.

Kui aruande tulemusena ilmneb üle 5 % sooline palgalõhe, mida ei saa objektiivsete, sooneutraalsete kriteeriumitega põhjendada, tuleb tööandjal asutada ühine tasustamise hindamine koos töötajate esindajatega ja korrigeerida tasustamist vastavalt.

Direktiivis on sätestatud ka õigus nõuda kahjutasu ebaõiglase tasustamise korral, ning teatud tingimustel nihkub tõendamiskoormus tööandjale – see tähendab, et töötaja väidetava diskrimineerimise korral tuleb tööandjal tõendada, et tasustamine on olnud võrdne ja läbipaistev.

Direktiivist tulenevate nõuete Eesti õigusaktidesse ülevõtmise tähtaeg on 7. juuni 2026 ning aruandluskohustus hakkab hinnanguliselt kehtima ligemale 900 Eesti tööandjale.

Samal teemal on varasemalt kirjutanud TRINITI jurist Antti Järva, postitust saate lugeda siit.