Riikidevahelise suhtluse vormi ja reeglid panevad olulisel määral paika kaks rahvusvahelist lepingut: diplomaatiliste suhete Viini konventsioon 1961. aastast ning konsulaarsuhete Viini konventsioon 1963. aastast. Kui esimene neist käsitleb eelkõige suhteid riikide kui rahvusvahelise õiguse subjektide vahel, siis konsulaarsuhete konventsioon keskendub konsulaarülesannete täitmise kaudu riikide kodanike, nii üksikisikute kui juriidiliste isikute, huvide kaitsmisele teises riigis konsulaarasutustes tegutsevate konsulaarametnike poolt. 

Konsulaarasutused, konsulipatent ja eksekvaatur 

Konsulaarülesandeid täidavad konsulaarasutused. Eesti konsulaarseadus loetleb konsulaarasutustena peakonsulaadi, konsulaadi ja asekonsulaadi. Sealjuures ei loeta aukonsuli juhitavat konsulaarasutust Välisministeeriumi struktuuriüksuseks.  

Konsulipatent on lähetajariigis valdkonna eest vastutava ministri antud konsulaarvolikiri, mis tõendab konsulaarasutuse juhi ametisse nimetamist või aukonsuli nimetamist, kes aga enne tegutsema asumist peab asukohariigilt saama konsulaarsuhete Viini konventsiooni artiklis 12 nimetatud tegutsemisloa (eksekvaatur). 

Konsulaarametnikud 

Konsulaarametnikud on kas kutselised või aukonsulaarametnikud (eelkõige aukonsulid), kes täidavad oma ülesandeid neile määratud konsulaarpiirkonnas. 

Eestis on konsulaarametniku kutse omandamise eelduseks konsulaarsuhteid reguleerivate välislepingute ja konsulaarvaldkonna õigusaktide tundmine, oskused ja teadmised konsulaarabi andmise ja konsulaarteenuse osutamise kohta ning juriidiline kõrgharidus.  Konsulaarametniku kutse ja erikutse omandatakse asjakohase koolituse saamise ja eksami sooritamisega. 

Aukonsuliks võib aga nimetada asukohariigi ühiskonnaelus või majandus-, kultuuri- või muus valdkonnas tuntud ja hea mainega isiku, kes on võimeline täitma konsulaarülesandeid ning vajaduse korral juhtima konsulaarasutust. Aukonsuli kandidaat ei või olla riigiteenistuses, välja arvatud akadeemiline tegevus õppe- või teadusasutuses. Aukonsulid tegutsevad nö ühiskondlikus korras, st lähetajariigilt konsulitöö eest tasu saamata.  

Konsulaarülesanded 

Konventsiooni 5. artikli kohaselt on olulisemad konsulaarülesanded muuhulgas järgmised:

• kaitsta lähetajariigi, selle kodanike ja äriühingute huve;
• nõustada ja abistada lähetajariigi kodanikke asukohariigi seaduste ja regulatsioonide täitmise juures, sh õigusemõistmise, immigratsiooni, tervishoiu, passide, jms küsimustes;
• jälgida asukohariigi kaubanduse, majanduse, kultuuri ning teaduse olukorda ja arengut seaduslikult teel ning edastada vastav teave lähetajariigi valitsusele ja huvitatud isikutele;
• arendada lähetaja- ning asukohariigi vahelisi majandus-, äri-, kultuuri-, ja teadussuhteid ning muul viisil süvendada riikidevahelisi sõbralikke suhteid ja koostööd jne.

Konsulaarasutuste puutumatus 

Eesmärgiga tagada konsulaarasutustele vajalikud tingimused ja töörahu nende ülesannete täitmiseks on allakirjutanud riigid Viini konventsiooniga kokku leppinud rea tagatisi, eesõigusi ja ka konsulaarasutuste valduste puutumatuse. 

Nimelt ei või asukohariigi ametiisikud ilma vastava nõusolekuta siseneda konsulaarvalduste alasse, mida kasutatakse eranditult töö eesmärgil. Samuti on need valdused, nende sisustus ja muu vara ning sõidukid puutumatud sundvõõrandamise suhtes. 

Lähetajariik võib oma lipu heisata ja vapi välja panna konsulaarasutuse hoonele, sh selle välisuksele, asutuse juhi residentsile ning ametiülesannete täitmisel kasutatavale sõidukile.  

Konsulaarasutuste valdused, mille omanik või üürnik on lähetajariik, on vabastatud kõigist riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest maksudest ja lõivudest. Konsulaararhiiv ja -dokumendid on alati ja igal pool puutumatud nagu ka ametialane kirjavahetus. 

Konsulaarsaadetisi ei tohi avada ega kinni pidada, va põhjendatud kahtluse korral õigus nõuda nende avamist lähetajariigi volitatud esindaja juuresolekul. Kui sellist nõusolekut ei saada, siis lähetatakse saadetis avamata tagasi lähtekohta. Konsulaarsaadetised peavad olema nähtavalt markeeritud tunnusmärgiga, need võivad sisaldada ainult ametialast kirjavahetust ning ametialaseks kasutamiseks ettenähtud dokumente ja esemeid. 

Konsulaarametnike eesõigused 

Kutselised konsulaarametnikud ja haldustöötajad ei kuulu konsulaarülesannete täitmisel aukohariigi kohtu- ja haldusasutuste jurisdiktsiooni alla, välja arvatud tsiviilhagid. See tähendab, et ka politseil puudub õigus konsulaarametnike kinni pidada, üle kuulata või karistada, kui nad on end sellistena identifitseerinud (piisab ametitõendi näitamisest läbi autoklaasi). 

Konsulaarametnikud, haldustöötajad ja nende leibkonda kuuluvad perekonnaliikmed on vabastatud asukohariigis välismaalasena registreerimise ja elamisloa taotlemise kohustustest. Seoses lähetajariigile osutatavate teenustega on konsulaarasutuste töötajad vabastatud ka tööloa taotlemise kohustusest. Neile ja nende leibkonna liikmetele ei kehti ka asukohariigi sotsiaalkindlustust käsitlevad õigusaktid ning nad on mõningate eranditega vabastatud kõigist riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest isiku- ja varamaksudest ning lõivudest. 

Viini konventsiooni poolt ette nähtavad soodustusi, eesõigusi ja puutumatust kohaldatakse mõningaste erisustega asukohariigi ametivõimude poolt ka aukonsulaarametnikele, eelkõige puudutavad need konsulaarasutuse valduse, dokumentide ja kirjavahetuse puutumatuse tagamist, aga ka aukonsulaarametniku kaitset, mis on tema ametiseisundi tõttu vajalik. 

Tõnis Tamme
Vandeadvokaat, partner
Sloveenia Vabariigi aukonsul Eestis