Teatavasti on Euroopa Liit võtnud endale ambitsioonika eesmärgi olla esimene kliimaneutraalne majandusruum aastaks 2050. Kõigi muude meetmete kõrval on Euroopa Komisjon asunud uuendama kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (ETS), täpsemalt selle riigiabi puudutavat osa. Komisjon on võtnud vastu uued ja senisest rangemad ETS-i riigiabi suunised, mis hakkavad kehtima 2021. aastast. Kuivõrd regulatsioon pole lihtsate killast, vajab taust selgitamist.
Esmalt, mis on ETS? ETS on Euroopa Liidus juba 2005. aastal loodud tööriist. Väga lihtsustatult seisneb see ajas karmimaks muutuvas kasvuhoonegaaside emiteerimise piirangus ühe käitise kohta. Samal ajal saavad ettevõtjad kvootidega kaubelda.
Teiseks, mis on ETS-i ja riigiabi omavaheline seos? Riigid võivad teatud juhtudel ettevõtjatele kasvuhoonegaaside emissiooni piirangutega seoses appi tulla, andes neile tasuta kvoote. Üks alus abi andmiseks on Euroopa Liidus kehtestatud sektorite loetelu, mille puhul leitakse, et seal esineb märkimisväärne kasvuhoonegaaside heite ülekandumise oht kasvuhoonegaaside heitkogustest põhjustatud kulude elektrihindadesse kandmise tõttu. Süsinikulekke oht on lihtsustatult olukord, kus ettevõtjad viivad ETS-i tõttu oma tootmise Euroopa Liidust välja, et kasvuhoonegaaside emissioonipiirangud neile enam ei kehtiks. Selleks, et seda ohtu neutraliseerida, on just vastavatesse sektoritesse lubatud abi anda. Samas soovitakse vältida olukorda, kus ettevõtjad heitkoguste vähendamisse ise ei panusta.
Uute ETS-i riigiabi suuniste printsiibid on kokkuvõtlikult järgmised:
- Süsinikulekke ohuga sektorite loetelu on muutunud: senise 13 sektori ja 7 alasektori asemel 10 sektorit ja 20 alasektorit;
- Kompenseerida saab 75% heitekuludest varasema 85% asemel;
- Kompenseerimise eeltingimus on ettevõtja poolt heitkoguste vähendamise meetmete kohaldamine.
