Isejuhtivad autod ei ole enam ulmefilm – nad on juba siin. Kuid üks suur küsimus jääb õhku – kui selline auto ise sõites avarii põhjustab, kas juhiistmel istuja vastutab tekkinud kahju eest?

Kui “iseseisev” on isejuhtiv auto?

Kõik isejuhtivad autod ei ole ühesugused. Rahvusvaheline ekspertide organisatsioon (SAE) on loonud tasemete süsteemi, kus kõrgem number tähendab rohkem iseseisvust.

Praeguses kontekstis on kõige olulisemad tasemed 3, 4 ja 5:

3. tase – auto juhib, aga pead jälgima: auto teeb kõik ise – pöörab, pidurdab, kiirendab. Aga sinu käed peavad ikka rooli lähedal olema, sest kui auto seda „palub“, pead sa kohe juhtimise üle võtma.

4. tase – peaaegu iseseisev: auto tuleb toime ka siis, kui sa ei reageeri tema kutsele. Siiski, selline auto töötab ainult kindlates kohtades, näiteks teatud linnapiirkondades või kindlatel teedel.

5. tase – täielik „roboauto“: auto ei vaja sind üldse ning sõidab ise ükskõik kus ja ükskõik millal, ilma et sina peaks midagi tegema.

Kes siis autot õiguslikult „juhib“?

Eesti seaduste kohaselt, kui autoga juhtub õnnetus, siis tsiviilõiguslikult vastutab inimene, kellel on auto üle “otsene valdus”. Mida see tähendab? Otsene valdus tähendab kontrolli omamist auto juhtimise üle ehk otsene valdaja on see inimene, kes otsustab, kuhu, millal ja kuidas auto sõidab.

Suur küsimus: kas isejuhtiva auto juhil on ikka kontroll?

Kui auto ise otsustab, kuidas sõita, siis kas inimest autos saab ikka “kontrollijaks” pidada? Arusaadavalt tekib siin arutelu koht. Olukorras, kus auto sõidab inimesest sõltumata ja põhjustab avarii, siis inimene autos justkui ei olnudki päriselt autot „kontrollimas” ning võiks justkui leida, et antud inimene ei peaks õnnetuse tõttu tekkinud kahju eest vastutama.

Näiteks leidis Florida osariigi kohus 2025.a. augusti otsuses, et Tesla on osaliselt süüdi surmaga lõppenud liiklusõnnetuses, mille toimumise ajal sõitis masin autopiloodi peal.

Kahjuks ei ole Riigikohus aga seda küsimust veel vaaginud, seega jääb see praegu Eestis veel teoreetiliseks aruteluks. Arvestades, et meie seadused ei ole täna veel autos viibivate isikute otsustest sõltumatuteks sõidukiteks valmis, siis vaevalt teooria masinapoolsest vastutusest ka käesoleval hetkel kohtus kinnitust saaks.

Tuleviku autod: kes siis vastutab?

Tulevikus, kui tänavatel liikleb aina rohkem 4. ja 5. taseme autosid, oleks loogiline, et vastutaks hoopis ettevõte, mis isejuhtiva tehisintellekti tehnoloogiat käitab. Praegu ei tee aga seadus eelmainitud iseseisvuse tasemetel vahet. See tähendab, et ka kõige nutikama isejuhtiva sõidukiga sõites peab olema sama tähelepanelik nagu tavalise autoga, sest kui midagi juhtub, osutub vastutajaks kõige tõenäolisemalt siiski roolis olev juht.

Teine võimalus: hooletus

On veel üks viis, kuidas kannatanu võib juhi tekitatud kahju eest vastutusele võtta – kui juht oli hooletu. Siin vaadatakse, kas keskmine inimene oleks samas olukorras toiminud teisiti? Kas juht tegi kõik, mida tavaliselt arukalt ja ettevaatlik inimene teeks? Näiteks, kui auto annab märku, et ilm on liiga halb ja inimene peaks roolimise üle võtma, aga juht ei tee seda – see on hooletus.

Praegu on õiguslikult olukord selline:

• Kui oled isejuhtiva auto roolis, oled sina ikkagi vastutaja, kui midagi juhtub
• Pole vahet, kui nutikas auto on – sa pead olema alati valmis sekkuma

Mis edasi saab? Isejuhtivad autod muutuvad aina võimekamaks, kuid selleks, et nad saaksid tõeliselt iseseisvad olla ja et oleks selge, kes vastutab, vajame Eestis:

• Rohkem Riigikohtu praktikat, kus kohus selgitab, kuidas olemasolevat seadust isejuhtivate autode kontekstis rakendada.
• Uusi seaduse sätteid, mis oleks spetsiaalselt loodud isejuhtivate autode jaoks.

Loe lähemalt TRINITI analüüsist SAE tase 4 ja tase 5 sõidukite kasutusele võtmiseks SIIT.