Ettevõtete „kolimine“ ühest kehast teise ei ole sageli ilmselge. Selleks, et võlausaldajana mitte pika ninaga jääda ning vältida koostööpartnerilt tehingu käigus ka tema kohustuste kaasa saamist, selgitame alljärgnevalt täpsemalt, mida kujutab endast ettevõtte üleminek ning millised on sellega kaasnevad positiivsed ja negatiivsed aspektid. 

Ettevõtte ülemineku tingimused 

Ettevõtte ülemineku tingimused on seaduses jäetud lahtiseks ehk tegemist on määratlemata õigusmõistega. Riigikohus on selgitanud, et ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis, st nõutav ei ole kogu vara üleminek, vaid üle võidakse anda ka vaid osa varast ning see ei pea toimuma korraga ega ühe tehingu raames (vt RKTKo 3-2-1-82-10, p 13). Ettevõtte ülemineku mõiste sisustamisel on tihti viidatud Euroopa Liidu Nõukogu 12. märtsi 2001 direktiivile 2001/23/EÜ, mille art 1 mõttes on ettevõtte üleminekuga tegemist juhul, kui üle läheb identiteedi säilitav majandusüksus. Riigikohus on lahendis 3-3-1-20-11 selgitanud, ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavateks kriteeriumiteks on muuhulgas: 

• Ettevõtte tüüp; 
• Kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 
• Immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni tegevuse sarnasus; 
• Kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 
• Üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 
• Majandustegevuse jätkuvus ning kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 
• Nn väheste vahenditega ettevõtete puhul personali säilitamine; 
• Ettevõtja omandaja varasem tegevus; 
• Üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorgani liikmete kattuvus. 

Seejuures on oluline silmas pidada esiteks seda, et kohus hindab igal üksikjuhtumil eraldi, millised kriteeriumid võimaldavad järeldada, et ettevõte on omandajale üle läinud ning teiseks ei ole ülaltoodud loetelu ammendav, st ettevõtte üleminekule võivad viidata ka teised, eelpool nimetamata asjaolud. 

Võimalused

Positiivne aspekt võlausaldajate jaoks on, et üleandja ja omandaja vastutavad solidaarselt kohustuste eest, mis olid sissenõutavaks muutunud ülemineku ajaks või muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul peale üleminekut. Seega ei ole võlgnikel võimalik nii lihtsalt oma äritegevusega uude kehasse kolida ja kohustusi vana keha kanda jätta, kuna võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist ka ettevõtte omandajalt. 

Ohud 

Riigikohus on oma hiljutises lahendis nr 2-18-2908 lugenud ettevõtte ülemineku jaatamiseks piisavaks olukorra, kus omandaja juhtorganid, osanikud ja kontaktandmed kattuvad, ostetud on vara, millel põhines võlgniku majandustegevus ning jätkatakse vastava vara kasutamist sarnasel tulutooval viisil. Vastavas lahendis leidis Riigikohus, et kui võlgniku majandustegevus ja omandaja majandustegevus põhinevad valdavas osas võõrandatud vara tulutooval viisil kasutamisel, ei ole ettevõtte ülemineku kontekstis tähtis see, milline see tulutoov viis täpsemalt on. Eeltoodud lahendis kasutas võlgnik vara teenuse osutamiseks, samas kui omandaja rentis neid kolmandale isikule. Riigikohtus hindas aga eeltoodud tegevusi sarnaseks majandustegevuseks. 

Eeltoodud lahendi valguses peaksid kattuvate juhtorganite liikmetega äriühingud oma vahel tehinguid tehes eriti valvsad olema, kuna juhul, kui soetatud vara kasutatakse isegi muul tulutooval viisil, kui seda tegi müüja, võib see olla piisav lugemaks, et müüja ettevõte (ja seega ka eelpool mainitud müüja kohustused) on ostjale üle läinud. 

Kui soovite antud teema kohta rohkem infot, siis võtke meiega julgesti ühendust.