Üha enam näeb praktikas kriminaalmenetluste lõpetamisi selle aluse puudumise tõttu. See võib tähendada nii seda, et puudub tegu karistusõiguse mõttes, kui ka seda, et tegu ei vasta ühelegi kuriteole. Muuhulgas võib menetlus olla lõpetatud ka seetõttu, et tegu osutus õiguspäraseks (nt isik viibis kuriteo toimepanemise hetkel hädakaitseseisundis). Samuti kui koosseisupärane ja õigusvastane tegu ei ole süüline (nt ei ole isik süüvõimeline – alla 14-aastane või isik, kes ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest). Nendel juhtudel pääseb isik kriminaalvastutusest täielikult.
TRINITI meeskond on praktikas kokku puutunud mitmete juhtumitega, kus oleme kannatanu huvides pidanud vaidlustama PPA ja Prokuratuuri otsuseid kriminaalmenetluse lõpetamise kohta. Kahjuks näeme sageli, et menetlused lõpetatakse liiga kergekäeliselt ja põhjendustel, mis ei ole kooskõlas senise kohtupraktika ega õigluse põhimõtetega.
Hiljuti esindas TRINITI kriminaalasjas klienti, kelle suhtes oli toime pandud isikuvastane süütegu: naisterahvas lükati trepist alla, mille tagajärjel sai ta raskeid tervisekahjustusi. Hoolimata teo raskusest ja asjaolust, et juhtum leidis aset avalikus kohas teiste inimeste juuresolekul, leidsid nii PPA kui ka Prokuratuur, et tegemist ei olnud kuriteoga. Põhjenduseks toodi, et kannatanu justkui provotseeris juhtunut ise, sh talle põhjustatud tervisekahjustusi. Selline käsitlus jätab paratamatult ühiskonnale mulje, et füüsiline vägivald ja raske avaliku korra rikkumine on aktsepteeritav.
Teises sarnases menetluses jätsid menetlejad täielikult hindamata nii kannatanu kui mitme tunnistaja ütlused ning piirdusid üksnes kahtlustatava ja tema toetajate seletustega. Kriminaalmenetluses tuleb hinnata kõiki tõendeid ja kontrollida ütluste usutavust ning järjepidevust. Jättes kannatanu ja teiste tunnistajate seisukohad arvestamata, seatakse ohtu õiglane menetlus ja kannatanu põhiõigused.
PPA ja Prokuratuuri poolt menetluse alustamata jätmine või lõpetamine ei pea jääma lõplikuks. Seadus näeb ette, et kannatanul on õigus PPA poolt kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise korral esitada kaebus Riigiprokuratuurile. Juhul kui Riigiprokuratuur jätab kaebuse rahuldamata, on kannatanul õigus pöörduda Ringkonnakohtu poole. Kohtul on pädevus saata kriminaalasi tagasi Riigiprokuratuuri ning kohustada vastavalt menetlust alustama või menetlusega jätkama.
TRINITI meeskond seisab järjekindlalt oma klientide õiguste eest. Anname professionaalset ja ausat õigusnõu ning vajadusel vaidlustame ebaõiglased kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise otsused.
