Käesolev blogi on teine postitus kolmest intellektuaalset omandit käsitlevast lühiülevaatest. Eelmises blogis kirjutasin kõige olulisemast autoriõiguste kaitses ja järgmisena on tulemas blogi näpunäidetega ärisaladuse kaitsest. Kuid nüüd tööstusomandi juurde…
VOL 2 – Näpunäited iga tööstusomandi liigi kohta
Tööstusomand
Tööstusomandi all avan seekord järgnevad peamised intellektuaalse omandi õigused:
- kaubamärgid;
- domeeninimed;
- patent;
- kasulik mudel;
- tööstusdisainilahendus
Nimetatud õiguste tekkimiseks on vajalik eelnev registreerimine ja teatavate tingimuste täitmine.
Kaubamärk ja domeeninimi
Kaubamärgi registreerimiseks peab vastav märk olema eristuv ja ei tohi olla kirjeldav ega eelnevaid õiguseid rikkuv. See tähendab, et registreeritav märk/sõna ei tohi liigselt sarnaneda samas riigis ja samas klassis eelnevalt registreeritud kehtivatele kaubamärkidele ning valitud märki/sõna ei tohi lihtsalt kirjeldada toodet/teenust. Näiteks, ei peaks jäätise tootja saama registreerida kaubamärki „Jäätis“, sest vastav sõna on lihtsalt üldnimetus kaubale ja ei eristu.
Kaubamärgi õigus on territoriaalne ja klassipõhine ehk kaitse saadakse valitud riikides ja kindla kauba/teenuse klassis*. Valida saab näiteks oma siseriikliku kaubamärgi ja EL kaubamärgi vahel – siseriiklik kaubamärk annab kaitse vaid Eestis, EL kaubamärk annab kaitse kõigis liikmesriikides. Ülejäänud maailma riikide osas on kaitse ja registreerimine samuti riigipõhine. Klassid on kindel toodete ja teenuste jaotus ning registreerija peab valima, mis klassides ta kaitset soovib [1]. Näiteks registreerides kaubamärgi muusikariistade alla, siis võib keegi teine samasuguse või sarnase kaubamärgi registreerida piisavalt erinevas klassis nt põllumajandus toodete alla, kuid samas riigis ja samas klassis ei või keegi teine samasugust või eksitavalt sarnast märki registreerida.
*Kui kaubamärk on üldtuntud, siis tekib kaitse vastavas riigis ja klassis registreerimata.
Kui registreerimise eeldused on täidetud ehk kaubamärk on piisavalt eristuv ja ei riku eelnevaid õigusi, siis patendiamet registreerib (teie avaldusel) vastava kaubamärgi valitud klassidesse. Kaubamärgi registreerimine on tasuline ja sellele lisandub riigilõiv [2]. Registreeritud kaubamärk saab kaitse 10 aastaks. Vastavat kaitset saab pikendada sisuliselt lõpmatult, tasudes sellega seotud kulud ja riigilõivu.
Domeeninimi on kaubamärgile sarnase funktsiooniga – tähistab kindlat toodet/teenust ja/või pakkujat. Domeeninime registreerimisel kehtib põhimõte „first come – first served“ st, kui vastavat domeeninime pole veel registreeritud saab registreerija valitud nime. Nime saadavust saad näiteks kontrollida www.whois.net ja ee. lõpuga domeeninimede puhul ka www.zone.ee lehel.
Oluline domeeninime ja kaubamärgi juures
Nii kaubamärk kui domeeninimi on olulised oma brändi kujundamisel ja selle eristuvuse tagamisel. Kaubamärgi ja domeeninime omanikus saab registreerija. Seega on oluline, et nimetatud õigused registreeritaks ettevõtte, mitte füüsilise isiku nimele.
PS! Euroopa Liidus on jõustunud ka uus kaubamärgi regulatsioon, mis veel (21.01.2019 seisuga) ei ole Eesti õigusesse üle võetud. Kuid vastava regulatsiooniga kaotati kohustus kaubamärkide graafilisele kujutatavusele st vastava regulatsiooni jõustumisest Eestis, saab hakata registreerima uut liiki kaubamärke nt hologramm märgid, liikumismärgid, asendimärgid jpt [3]. Kuula ka TRINITI eetris raadiosaadet teemal “hologrammid, videod ja liikumine said kaubamärgiõiguse”
Patent ja kasulik mudel
Patent ja patenteerimine on intellektuaalse omandi õigustest rääkides tihti esimesed, mis kajavad ja mille kohta küsitakse eriti, kui tegemist on iduettevõtte või tehnoloogia ettevõttega. On justkui arvamus, et patent peab olema. Kuidas tegelikult on?
Patenteerida saab leiutisi. Leiutiseks saab olla seade, aine või meetod. Leiutiseks ei saa olla nt: arvutiprogramm, teooria, idee. Enne patendiavalduse esitamist on vajalik kontrollida, et leiutis oleks:
- uus st uudne terves maailmas;
- piisava leiutustasemega st vastava ala ekspert ei tule niisama lihtsalt sama lahenduse peale;
- tööstuslikult kasutatav.
Vastavaid eeldusi kontrollib ka patendiamet. Patendi edukal registreerimisel saab kaitse valitud riigis/riikides üldiselt kuni 20 aastaks (kui patenti pikendada). Avalduse esitamine, toimingud ja registreerimine on tasulised, lisaks tuleb tasuda riigilõiv ning ka pikendamine on tasuline [4]. Patendi saamise protsess on võrdlemisi pikk, keeruline ja kulukas. Seetõttu on mõistlik enne patendiavalduse koostamist hoolikalt mõelda, kas vastava kaitse saamine on üldse reaalne ja äriliseks eduks vajalik.
Kasulik mudel on samuti leiutise kaitsmiseks. Kasulik mudel on patendile väga sarnane, kuid nõuded leiutustasemele ei ole nii ranged. Samuti vastutab registreerija ise, et leiutis registreerimise nõutele vastaks. Kaitse kasulikule mudelile Eestis saab 10 aastaks (kui kaitset pikendada).
Oluline patendi ja kasuliku mudeli juures
Mõelda, kas vastava kaitse saamine on majanduslikult mõttekas. Lisaks, leiutaja on alati füüsiline isik. Selleks, et leiutis saaks kuuluda ettevõttele on vajalik lepingus eraldi sätestada, et varalised õigused lähevad üle ettevõttele.
Tööstusdisainilahendus
Tööstusdisainilahendusega kaitstakse toodete väliskuju st kõike, mida on silmaga näha. Sobib erinevate mustrite ja disainilaheduste kaitseks. Registreerimise protsess on võrdlemisi lihtne. Kaitse saab maksimaalselt 25 aastaks, pikendades kaitset 5 aasta kaupa. Nagu ka teiste tööstusomandi õiguste puhul on kaitse territoriaalne ning registreerimine tasuline.
Oluline tööstusomandi juures
Nagu ka teiste tööstusomandi õiguste puhul on hea registreerida vastav õigus ettevõtte nimele.
Kui tööstusomand teid huvitab ja teil tekkis küsimusi, siis võtke julgelt ühendust. TRINITI’s on esimene konsultatsioon tasuta!
[1] Kasutusel on Nizza klasside süsteem. Loe täpsemalt Eesti Patendiameti kodulehelt: kaupade-ja-teenuste-klassifitseerimine
[2] Vt täpsemalt Eesti Patendiameti kodulehelt: kaubamarkide-riigiloivud
[3] Tutvu eelnõuga
[4] Vt Patendiameti hinnakirja (arvestada, et üldiselt lisandub avalduse koostamise kulu patendibüroode abil)
Blogisarjas – Alustava ettevõtte ABC – on ilmunud:
