1. oktoobril 2026 jõustunud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (KORKS) sisu tugineb laia riigikaitse põhimõttele, mis tähendab, et riigi kaitseks ja kriiside lahendamiseks ei valmistu vaid kaitsevägi, vaid kogu ühiskond: riigiasutused, kohalikud omavalitsused, ettevõtjad ja elanikud.
Ühtne kriisijuhtimise arhitektuur
KORKS kaotab varasema killustatud juhtimisahela ja asendab selle paindliku, kuid range hierarhiaga:
- Strateegiline tase: Kriisiolukorra juht on peaminister, kes tagab Vabariigi Valitsuse tegevuse ühtsuse ja koordineerituse. Valitsus otsustab kriisi lahendamise eesmärgi ning kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus võib anda teistele asutustele ja kohalikele omavalitsustele korraldusi, kui kriis nõuab tsentraalset sekkumist.
- Operatiivne tase: Kriisi lahendamise eest vastutab seaduses või riigi kriisiplaanis määratud valitsusasutus; kui seda pole määratud, määrab selle valitsus. Olenevalt kriisist võib vastutavaid asutusi olla üks või mitu. Näiteks ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumist ja selle läbiviimist korraldab Päästeamet, kuid evakuatsiooni otsustab üldjuhul valitsus.
Püsivad kriisiülesanded ja valmisolek
Seadus kohustab riigiasutusi ja partnereid hoidma pidevat valmisolekut, mitte ainult reageerima kriisi puhkedes:
- Riskianalüüsid ja kriisiplaanid: Kõik ministeeriumid, ametid ja kohalikud omavalitsused peavad koostama ühtse metoodika alusel riskianalüüse, mis uuenevad regulaarselt. Need plaanid peavad olema omavahel integreeritud.
- Toimepidevuse kohustus: Riigile olulised asutused peavad tagama oma infosüsteemide, sideliinide ja füüsilise infrastruktuuri säilimise ka elektrikatkestuse või küberrünnaku korral.
Elutähtsad teenused ja ettevõtlus
Uus seadus uuendab elutähtsate teenuste osutajate (ETO) nimekirja ning seab neile ranged käitumisjuhised:
- Teenuste katkematu toimimine: ETO-d (nt elektri-, kaugkütte- ja vee-ettevõtted, suuremad haiglad, sidepakkujad, pangad) peavad suutma pakkuda teenust autonoomselt ka siis, kui riiklikud põhivõrgud on maas.
- Hübriid- ja küberohud: Erinevalt varem kehtinud seadustest nõuab KORKS, et ka ettevõtted ise analüüsiksid võimalikest kriisidest nende majandustegevusele tulenevaid riske. Viimasel ajal nii Eestis kui teistes EL riikides juhtunut arvesse võttes tuleks meie hinnangul analüüsitavate riskide hulka kindlasti arvata nii välisriikide võimalikust vaenulikust mõjutustegevusest kui suunatud küberrünnakutest tulenevad ohud.
Elanikkonnakaitse
KORKS paneb senisest suurema rõhu elanike teavitamisele, kaitsmisele ja varustamisele:
- Ohuteavitus: Seadus annab õigusliku aluse riiklikule ohuteavituse süsteemile EE-ALARM, mille kaudu edastatakse viivitamatu ohuteade koos juhistega, sh varjumiseks või evakuatsiooniks. EE-ALARM hõlmab nii mobiiltelefonidele edastatavaid teateid kui ka sireeniseadmeid; valmistumist koordineerib Päästeamet.
- Evakuatsioon ja varjumine: Määratakse kindlaks avalike varjumiskohtade loomise, märgistamise ja hooldamise reeglid. KOV-idele antakse selge kohustus planeerida ja ette valmistada ulatuslikku evakuatsiooni (majutuskohad, toitlustus).
- Varustuskindlus: Riik arendab elanikkonnakaitse reserve (toit, ravimid, isikukaitsevahendid, kütus), tagades valmiduse ühiskonna toetamiseks kriisi esimestel kriitilistel päevadel (n Päästeameti soovitus elanikkonnale vähemalt 72 tunni valmisolekuks).
Erikorrad ja põhiõiguste piirangud
Kui kriisi ei ole võimalik lahendada tavaolukorra seadustega, võib valitsus kehtestada kriisiolukorra ning selle lahendamiseks saab välja kuulutada eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra. Need annavad riigile õiguse piirata isikute põhiõigusi proportsionaalselt ja ainult hädavajalikul määral, kusjuures lubatud piirangute ring sõltub sellest, milline olukord on välja kuulutatud:
- Liikumisvabaduse piirangud: Kriisiolukorra ajal viibimiskeeld või kohustus teatud kohast lahkuda; erakorralise või sõjaseisukorra ajal ka keelutund.
- Majandustegevuse piirangud: Erakorralise või sõjaseisukorra ajal kaupade müügi piiramine (nt kütus, toiduained, ravimid), sh koguselised piirangud ja sundhinnad.
- Sundkasutus ja sundvõõrandamine: Riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra ajal võib riik võtta ajutiselt kasutusele või võõrandada eraisikute või ettevõtete tehnikat, ehitisi või kütust kriisi lahendamiseks, makstes selle eest õiglast hüvitist.
Seadus sätestab piiri, kus riigi huvid ja julgeolek kaaluvad üles isikute tavapärased õigused. Kuna Eesti on õigusriik, ei tähenda erikordade rakendamine omavoli – iga piirang ja kohustus peab põhinema seadusel, olema proportsionaalne ning alluma rangele järelevalvele.
Piirangute kohaldamise astmelisus
Põhiõigusi ei piirata automaatselt seaduse jõustumisega, vaid alles siis, kui Vabariigi Valitsus kehtestab kriisiolukorra (riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise peab heaks kiitma Riigikogu) või kui välja kuulutatakse eriolukord, erakorraline seisukord või sõjaseisukord, ja seda vaid ulatuses, mis on vajalik konkreetse ohu tõrjumiseks.
Lubatud piirangute valdkonnad
- Liikumisvabadus (Põhiseaduse §34): Võimalus kehtestada teatud piirkondades viibimiskeeld, kohustuslik ohu- ja evakuatsioonitsoonist lahkumine ning erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelutund.
- Kogunemisvabadus (PS §47): Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal koosolekute, meeleavalduste ja avalike ürituste keelamine, kui see on vajalik olukorra lahendamiseks.
- Ettevõtlusvabadus ja omandi kasutamine (PS §31 ja §32): Erakorralise või sõjaseisukorra ajal kaupade (nt kütus, ravimid) müügipiirangud, ratsioneerimine, sundhinnad ja riigi ostueesõigus, et vältida spekuleerimist ja tagada elanike esmased vajadused.
- Sõnavabadus ja teabevabadus (PS §45): Kriisiolukorra ajal kohustus edastada tasuta ja muutmata kujul ametlikke teateid ja käitumisjuhiseid; erakorralise või sõjaseisukorra ajal ka meediateenuse osutamise ja väljaannete väljaandmise piiramine.
Absoluutsed õigused, mida mingil juhul ei piirata:
Isegi kõige raskemas riigikaitselises kriisis või sõjaseisukorras on teatud õigused põhiseaduslikult kaitstud (PS § 130, KORKS § 62). Nende hulka kuuluvad muu hulgas:
- Õigus elule.
- Piinamise ning julma või väärikust alandava kohtlemise keeld.
- Süüteo eest karistamise keeld, kui tegu polnud toimepanemise ajal seadusega karistatav (nullum crimen, nulla poena sine lege).
- Südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus.
Järelevalve
Kõik valitsuse või kriisijuhi otsused põhiõiguste piiramise kohta alluvad kahele rangele filtrile:
- Õiguskantsleri kontroll: Õiguskantsler teostab pidevat põhiseaduslikkuse järelevalvet kriisimeetmete üle.
- Kohtulik kaitse: Isikutel säilib õigus pöörduda halduskohtusse, kui nad leiavad, et nende õiguste piiramine oli ebaproportsionaalne või ebaseaduslik.
Sundkoormised ja ressursijuhtimine
KORKS ühtlustas ja kaasajastas varasemat riigikaitseliste sundkoormiste süsteemi. Sisuliselt on tegu juriidiliste kohustustega, millega riik kohustab eraisikut või ettevõtet andma oma vara või panustama oma tööga kriisi lahendamisse; seadus nimetab neid asja sundkasutuseks ja sundvõõrandamiseks ning kriisiolukorra lahendamiseks vajalikeks kohustusteks.
- Sundkasutus: Riik võtab ajutiselt oma kasutusse isiku või ettevõtte vallasvara (nt maasturi, ekskavaatori, kütusemahutid, generaatori, vms) või kinnisvara (nt eluhoone või hotell majutuseks, garaaž rasketehnika remondiks, angaar ladustamiseks, jne). Eluruumi võib sundkasutusse võtta üksnes siis, kui isikule on tagatud asenduseluruum, ning sundkasutusse ei võeta isiku toimetulekuks vajalikku vara.
- Sundvõõrandamine: Vara (nt kütus, ehitusmaterjalid, ravimid) võetakse riigi omandisse, kui see kasutamise käigus tõenäoliselt hävib või seda ei saa muul objektiivsel põhjusel tagastada.
- Töö- ja kodanikukohustus: Kriisiülesandega ameti- või töökohal olevatel isikutel on töökohustus. Riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra ajal võib teistele isikutele panna kodanikukohustuse teha üksikjuhtumil vajalikku tööd (nt päästetööd) kuni 48 tundi, kohustades vajaduse korral ilmuma koos oma töövahendite ja sõidukiga.
Käsuliin ja määramine
- Rahuajal: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitsevägi ja Päästeamet võivad juba enne kriisiolukorda teha eelotsuse, millega määratakse kindlaks kriisis vajalikud asjad ja nende omanike kohustused; sundkasutuse ja sundvõõrandamise üle peetakse arvestust tsiviiltoetuse registris.
- Kriisieelsel ajal: seadus lubab valitsusel erandina seada sundkasutust ka enne kriisiolukorra otsust, kuid ainult evakuatsiooni, varjumise, lisaõppekogunemise ja rahvusvahelise koostöö jaoks.
Õiglane hüvitis
Sundkoormiste rakendamine ei ole konfiskeerimine.
- Isikule hüvitatakse asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamisega ning kodanikukohustuse ja ühekordse kriisiülesande täitmisega tekkinud otsesed kulud õiglases ulatuses; hüvitise saamiseks tuleb esitada taotlus. Saamata jäänud tulu üldjuhul ei hüvitata ning lahingutegevuse käigus tekkinud kahju eest õiglast hüvitist ei maksta.
- Kui sundkasutusse võetud vara hävib või saab oluliselt kahjustada, loetakse see sundvõõrandatuks ja isikul tekib õigus õiglasele hüvitisele; kasutamiskõlbmatuks muutunud asja eest võib hüvitise asendada samaväärse asjaga. Kui vara saab riigi käes kahjustada või hävineb, korvab riik tekitatud kahju.
Vastutus
Sundkoormise täitmisest põhjendamatu keeldumine või ametniku tegevuse takistamine kriisi ajal on seaduse silmis süütegu ning karistatav rahatrahviga või kriminaalkorras, sõltuvalt kriisi raskusastmest ja tagajärgedest.
TRINITI kaitsevaldkonna töögrupp nõustab büroo kliente nende kaitse- ja julgeolekualaste eesmärkide saavutamisel. TRINITI kontorid kõigis Balti riikides ja tugev rahvusvaheline võrgustik toetavad meie võimet aidata kaasa nii riigisiseste kui piiriüleste kaitse- ja julgeolekuprojektide elluviimisele.
Võtke meiega kindlasti ühendust kui kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse rakendamisel tõusetub küsimusi seonduvalt Teie enda või Teie äriühingu majandustegevusega!

