Tulin TRINITIsse praktikale pärast eemalolekut nii Eestist kui ka Eesti õigusmaastikust. Kartsin, et selle ajaga on mu õigusteadmised sööti jäänud, kuid esimesed töölauale jõudnud ülesanded tõid kõik kiiresti meelde. Ülesandeid jagus ning hirmu, et jään büroo nurka tolmu koguma, ei olnud. Teemad ulatusid pankroti- ja tööõigusest riigihangete ning riigivaraseaduseni.

Ka ei jäänud puudu kohtus käimisest, kuhu jõudsin lühikese aja jooksul nii mitu korda, et Lubja kohtumaja turvatöötajatega vahetasime noogutusi nagu vanad tuttavad. Lisaks oli iga istung meeldejääv, olgu siis imposantse kohtuniku või sügavalt resoneeruva vaidluse tõttu, mille edasist käekäiku tahaks jälgida kuni lõpliku lahenduseni.

Uusi kogemusi oli palju, kuid kõige sügavama mulje jättis töökeskkond. Esimest korda kogesin, kuidas toetav, sõbralik ja humoorikas kollektiiv muudab kontorisse tulemise tõeliselt meeldivaks. Praktika TRINITIs kinnistas minus ka arusaama, et teooria ja praktika käivad käsikäes – ülikoolis omandatud teadmised saavad oma tegeliku väärtuse praktilises töös.

Iga päev tõi kaasa midagi uut. Ka siis, kui õpitu ei olnud tingimata see, mida oleksin osanud oodata, avardas see minu silmaringi ja õpetas vaatama olukordi erinevatest vaatenurkadest. Just oskus näha mitut perspektiivi aitab minu arvates teha kõige paremaid otsuseid.

Eriline tänu kuulub Klenile, kes leidis ka kiirel tööperioodil aega mind juhendada, minu küsimustele vastata ning näidata, millise pühendumusega advokaaditööd tehakse. Samuti tänan kõiki TRINITI inimesi, kes mind praktika jooksul toetasid ja oma teadmisi jagasid.