Kui keegi kasutab võõrast asja ilma õigusliku aluseta, tekib küsimus, kas ja kui palju peaks ta selle eest tasuma. Selleks annab seadus võimaluse omanikule nõuda kasutuseelist ehk kasu, mille kasutaja võõra asja kasutamisest sai. Keerulisem küsimus on aga see, kuidas selle kasutuseelise väärtust määrata.

Mis on kasutuseelis ja millal seda saab nõuda?

Kasutuseelis on kasu, mille keegi saab võõra asja kasutamisest ilma selleks õigust omamata. Lihtsustatult öeldes tähendab see olukorda, kus kasutaja sai midagi, mille eest ta oleks tavapäraselt pidanud maksma.

Näiteks võis ta kasutada kinnisvara, sõidukit või muud vara ilma omaniku nõusolekuta ning säästa seeläbi kulutusi või saada muud majanduslikku kasu. Sellises olukorras võib omanik nõuda kasutajalt kasutuseelise hüvitamist.

Kuidas kasutuseelise suurust arvestatakse?

Kasutuseelise väärtuse määramisel lähtutakse üldjuhul asja harilikust väärtusest ehk kohalikust keskmisest turuhinnast. Praktikas tekib aga küsimus, millisest vaatenurgast seda hinnata.

Riigikohus on tunnustanud kahte lähenemist:

• Esimese puhul vaadatakse omaniku positsiooni ehk seda, millest ta ilma jäi. Kui omanik oleks saanud asja välja üürida või muul viisil kasutusse anda, võib kasutuseelise suuruseks olla tema saamata jäänud tulu. Seejuures arvatakse maha vajalikud kulutused, mida omanik oleks pidanud tulu teenimiseks kandma.
• Teise lähenemise puhul vaadatakse kasutaja positsiooni ehk seda, millise kulu ta kokku hoidis. Kui kasutaja ei pidanud asja kasutamise eest maksma, võib kasutuseeliseks olla summa, mille ta oleks pidanud tavapäraselt tasuma. Sellisel juhul omaniku võimalikke kulutusi arvesse ei võeta.

Kas need kaks lähenemist annavad alati sama tulemuse?

Enamasti küll. Näiteks õigusliku aluseta korteri kasutamise puhul on omaniku saamata jäänud üüritulu ja kasutaja säästetud üürikulu tavaliselt sama suurusjärk, sest mõlemad lähtuvad turuüürist. Sellistes vaidlustes kujuneb küsimuseks pigem see, milline on õige turuhind, mitte see, millisest lähenemisest lähtuda.

Erinevus võib tekkida olukordades, kus pooltel on asja suhtes erinev huvi või eesmärk. Näiteks mõnes spetsiifilises valdkonnas, nagu lennundus või põllumajandus, võivad asja kasutusviis ja poolte eesmärgid erineda. Sellisel juhul ei pruugi mõlemad lähenemised anda sama tulemust ning oluliseks muutub küsimus, kas lähtuda omaniku saamata jäänud tulust või kasutaja säästetud kulust.

Kokkuvõtteks

Enamasti annavad nii omaniku kaotuse kui ka kasutaja säästu põhine lähenemine sama tulemuse. Kui aga asja kasutusviis või poolte eesmärgid erinevad, võib kasutuseelise suurus sõltuda sellest, kummast vaatenurgast seda hinnata.

Kui puutud kokku olukorraga, kus keegi on kasutanud sinu vara või pead ise kasutamise eest tasuma, võta ühendust TRINITI meeskonnaga ning aitame leida lahenduse.