Peeter P. Mõtsküla, TRINITI vandeadvokaat ja kaitsevaldkonna töögrupi juht
02.06.2026 võttis Riigikogu III lugemisel 64 poolthäälega vastu täpselt aasta varem algatatud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (668 SE), mille „ametlikuks“ lühendiks saab ilmselt KORKS. Seaduse jõustumisel (01.10.2026) kaotavad kehtivuse kolm varasemat seadust (hädaolukorra seadus, erakorralise seisukorra seadus ja riigikaitseseadus) ning muutuvad veel 97 seadust.
1. Üldised mõjud
Kriisiõiguse konsolideerimine ja ühtne juhtimismudel. KORKS asendab kolm varasemat erikordasid käsitlevat seadust (HOS, ErSS ja RiKS) ühe raamseadusega ning ühildab killustunud mõistestiku: senised „hädaolukord“ ja „kõrgendatud kaitsevalmidus“ sulanduvad ühte üldmõistesse „kriisiolukord“ (mis omakorda jaguneb tsiviilkriisiks ja riigikaitseliseks kriisiolukorraks). Planeerimine koondub ühte raamistikku (üleriigiline riskianalüüs, riigi kriisiplaan, asutuste/ETO-de/KOV-te kriisiplaanid) ja juhtimine ühte vertikaali: kriisiolukorra juht on peaminister, kelle kõrvale määrab Vabariigi Valitsus iga kriisi jaoks vastutava asutuse. Senised paralleelinstitutsioonid (sisekaitseülem, eriolukorra tööde juhid) kaovad. Õiguskorra mõttes on see kõige fundamentaalsem muutus — kriisilahendamine muutub seadusesüsteemi tasandil sidusaks tervikuks, mitte erikorraspetsiifiliste režiimide kogumiks.
Erakorraliste volituste lävendite alanemine ja ulatuse laienemine. Mitu varem üksnes eriolukorra või sõjalise riigikaitse režiimiga seotud sekkumisõigust nihkub madalama lävendiga „kriisiolukorra“ või „riigikaitselise kriisiolukorra“ tasandile: eriolukorra väljakuulutamine ei eelda enam formaalset eelnevat hädaolukorra otsust; elutähtsa teenuse sundosutamine kehtib nüüd kogu kriisiolukorra (mitte ainult eriolukorra) vältel; liikumispiirang ja asja sundkasutus on rakendatavad laiemalt. See nihutab põhiõiguste piiramise ja täidesaatva võimu erivolituste käivituspunkti varasemale astmele. Õigusriigi seisukohast on see ilmselt uue seaduse kriitilisim punkt: kriisiolukorras toimetamise efektiivsuse paranemise hinnaks on risk, et erandlikud volitused muutuvad kättesaadavaks olukordades, mis varem kehtinud seaduste alusel nõudnuks parlamendi otsust. (Märkus: kodanikukohustus ja tööaja/töökohustuse erandid jäävad siiski seotuks riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorraga — tavalises tsiviilkriisiolukorras need ei rakendu.)
„Laia riigikaitse“ kohustuste laienemine nii era- kui avalikus sektoris. KORKS muudab 97 seadust ja seob need enda külge: KORKS-ist saab ankur, millele valdkonnapõhised seadused viitavad. Sisuliselt laienevad püsivad kriisiülesanded ja toimepidevuskohustused ettevõtjatele (22 elutähtsat teenust, sh uustulnukatena toiduga varustamine, makseteenus, autentimine ja digiallkirjastamine; kaitsetööstusettevõtja püsiv ülesanne) ning omavalitsustele (elanikkonnakaitse, sotsiaalteenused, hariduse ja teavitamise tagamine). Lisanduvad uued instituudid — riigisisene rändlus (ESS § 88¹), võrguühenduseta kaardimaksed, varjendinõue uutele hoonetele, tsiviiltoetuse register. Õiguskorras tekib seega ulatuslik uus vastavus- ja valmisolekukohustuste kiht, mille täitmine on järelevalvega tagatud (väärteokaristused juriidilisele isikule kuni 400 000 €).
Põhiõiguste raamistik ja võimude tasakaal. Seadus annab esmakordselt elanikkonnakaitsele ja sõjavangide kohtlemisele selge seadusliku aluse ning koondab põhiõiguste piiramise meetmed süstematiseeritud kataloogi (ptk 7) koos proportsionaalsuse ja kaitsetagatistega. Samal ajal laienevad täidesaatva võimu volitused märkimisväärselt: VV õigus peatada või kehtetuks tunnistada määrusi (§ 38), Kaitseväe õigus jätta sõjalise kaitse huvides teatud õigusnorme täitmata (§ 40), ettevõtte valduse ajutine ülevõtmine sõjaseisukorras (§ 169 lg 4) ning KrMS-i erandid (kinnipidamine kuni 96 h, vahistamine 7 päeva, jälitusloa ja kaitsja erandid). Vastukaaluks tugevdatakse demokraatlikku ja kohtulikku kontrolli — õiguskantsleri järelevalve kriisiotsuste üle, Riigikohtu PSJKS-pädevus KORKS-otsuste suhtes ning eraldi järelevalvepeatükk. Otsustusvõime tagamiseks Eesti Vabariigi iseseisvust ja põhiseaduslikku korda ähvardava vahetu ohu korral nähakse ette Vabariigi Valitsuse erikvoorum (peaminister ja veel kaks ministrit).
Jõustumine ja tegelik rakendumine. Formaalselt muutub õiguskord 01.10.2026, kuid valmisolekukohustused rakenduvad etapiviisiliselt: senised plaanid (HOLP-id, RKTK) kehtivad uute kehtestamiseni, uued riskianalüüsid ja kriisiplaanid tuleb koostada 2027. aasta lõpuks, tegevusvaru haldaja ülesanne algab 01.01.2027 ja varjendinõuet kohaldatakse vaid hoonetele, mille ehitusloa taotlus on esitatud alates 01.07.2026. Lisandub ELi õigusega ühildamine (CER-direktiiv elutähtsate teenuste ringis, küberturvalisuse seaduse kohandused). Seega tasub eristada normatiivset jõustumist (üks kuupäev) ja operatiivset valmisolekut (2026–2027 üleminek).
Järgmises postituses vaatleme lähemalt, mida uus seadus tähendab kaitsetööstusettevõtjatele.
