Aastaid tagasi hakkasin kliendiga telefonikõnet alustades tutvustama end iga kord uuesti “vandeadvokaat Risto Käbina”. Paari korra järel hakkasin saama märkusi, et klient tegelikult juba teab, et ma advokaat olen. Nüüd leidis Riigikohus kriminaalasjas nr 1-24-7248, et just nii peabki korrektne advokaat oma töökõnesid alustama. Mida teha, et advokaadi ja kliendi suhtluse konfidentsiaalsus oleks võimalikult kaitstud, sellest kirjutangi.
Riigikohus: advokaadi ja kliendi konfidentsiaalsus on super oluline
Kas teadsid, et advokaadi ja kliendi suhtluse saladus teenib mitte ainult kliendi, vaid ka advokaadi enda õigusi? Konfidentsiaalsus tagab kliendisuhte usalduslikkuse, ilma milleta ei saaks kvaliteetset õigusteenust osutada. Õigusabi on aga oluline laiemas mõttes ka kohtusüsteemi toimimiseks – et õigusemõistmine oleks päriselt õiglane ja tõhus. Ja sellest sõltub lõpuks ka usaldus õigusemõistmise vastu üldiselt.
Need on Riigikohtu seisukohad, mida kokku võttes võib öelda, et kliendi ja advokaadi suhtluse konfidentsiaalsuse kaitse on super oluline, seejuures sõltumata selle sisust!
Jälitusinfo kogumist konfidentsiaalsus ei takista
Filmisõbrale valmistab tänapäevane pealtkuulamine pettumuse, sest kui kohus jälitustegevuseks loa annab, salvestatakse valimatult politsei huviorbiiti jäänu kõik tehtud ja saadud telefonikõned, sõnumitest rääkimata. Seda ilma mikrobussita ja telefoniposti küljes olevasse kappi häkkimata, toast üldse lahkumata. Mis lõpuks peale jääb, kuulatakse alles hiljem üle ja kui juttu sai puhutud ka advokaadiga, on seegi nö lindil.
Tehnoloogiat, millega oleks üldse välistatud advokaadiga toimunud telefonisuhtluse talletamine täna Eestis ei rakendata, st kliendisaladuse teatavaks saamise õnnetust ära hoida ei saa. Seega jääb üle mõelda vaid sellele, kuidas kliendikonfidentsiaalsuse killud hiljem põrandalt kokku korjata.
Põhiõiguste kaitse – siis kui ise vaeva näed
Juhtumis oli prokuratuuri üks vastuväide jälitustegevusse sattunud advokaadile kogutud materjali tutvustamise kohustusele, et advokaadi isiku välja selgitamine nõuab lisatööd.
Riigikohus lükkas lisatöö argumendi küll tagasi, aga tegi politsei elu selles osas ikkagi lihtsaks. Kui pealt kuulatud advokaadi isik menetluse edenedes iseenesest välja ei tule (nt väga tõenäoline võimalus, et ta samas kriminaalasjas hiljem ka kaitsjaks asub), tuleb uurijatel lisavaeva näha minimaalselt. Selle eest, et olla jälitusasutustele identifitseeritav, peab hoolitsema advokaat ise.
Riigikohtu järgi on advokaatidel kaks võimalust, kuidas aidata kaasa enda tuvastamisele pealt kuulatud isikuna:
1. Avaldada oma telefoninumber advokatuuri veebilehel, ja
2. Tutvustada end kõnesid alustades nime ja ametinimetuse kaudu.
Riigikohus ei räägi mitte midagi tehisintellektist, otsingumootoritest, päringutest registritesse jms, mida nii mõnigi meist võiks menetlejalt oodata. Kui konfidentsiaalsus on tõesti super oluline.
Telefoninumbri kõigile avalikustamine võib kaasa tuua soovimatud kõned, mis jätabki tõhusa võimalusena alles teha asjad ette puust ja punaseks, signaliseerides igas üksikus kõnes, et see on konfidentsiaalne. Ehk – „Tere! Siin helistab advokaat …“
Konfidentsiaalsus vajab õiguslikust kaitsest enam
Seadus garanteerib täna pealt kuulatud advokaatidele õiguse saada teada, et nende kõned on jälitustegevuse käigus talletatud, samuti tutvuda nende kõnedega. Lisaks saab nõuda selliste salvestiste hävitamist. Riigikohus manitses jälitusametnikke piirama advokaadi ja kliendi vahelise suhtluse talletamisel selle edasist kättesaadavust, et õiguste riivet mitte veelgi süvendada. Need on lohutusauhinnad, sest konfidentsiaalsus on ikkagi rikutud.
See, et hiljem saab jälitusinfot üle vaadata ja nõuda selle kustutamist, ei muuda kuidagi tõsiasja, et see on saanud politseile teatavaks. Kuigi kui kõne ise loomulikult tõendiks ei kõlba, pole garantiid, et saadud infot ennast teades ei leita muid tõendeid, mida muidu ei oleks osatud otsida. Reeglit, mille kohaselt tuleb kliendisaladuse riive korral kogu kriminaalasi lõpetada, ei eksisteeri.
Võtan vastu kõik tagatised, mida riik privaatsusega seoses pakub, aga ilmselgelt ei saa lootma jääda vaid õiguse pakutavale kaitsele.
Parim viis kaitsta oma saladusi kliendi ja advokaadina jälitustegevuse eest on neid üldse mitte arutada viisil, mis jälgimist võimaldab. Mõistlik advokaat üritab klienti takistada sellise info esitamist telefoni teel, samuti ei aruta plaane seoses kaitsetegevusega.
Kui soovid kuulda telefonist teise poole korduvat pedantset enesetutvustust advokaadibüroo TRINITI töötajana, sõlmi meiega kliendileping. Õigusabi ennast saab ka.
