24. aprillil 2023 võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu direktiivi (EL) 2023/970 palgaandmete läbipaistvuse kohta. Direktiivi eesmärk on vähendada soolist palgalõhet ja suurendada palkade läbipaistvust kõikides liikmesriikides. Direktiivi nõuded tuleb Eesti õigusesse üle võtta ning need hakkavad Eestis kehtima 2026. aasta juunis.
Euroopa Liidu soolise palgalõhe statistika kohaselt on Eesti jätkuvalt üks suurima soolise palgalõhega riike Euroopa Liidus. Eurostati andmetel ulatus sooline palgalõhe Eestis 2021. aastal 20,5 protsendini, samas kui Euroopa Liidu keskmine oli 12,7 protsenti. Eesti Statistikaameti kohaselt oli sooline palgalõhe Eestis 2023. aastal 13,1% ning 2024. aastal suurenes see 13,2%-ni. Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal suurim sooline palgalõhe finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas (25,5%) ning info ja side tegevusalal (24,4%).
Direktiivi eesmärk on tagada, et naistele ja meestele makstaks võrdväärse töö eest võrdset tasu. Selle eesmärgi saavutamiseks peavad tööandjad edaspidi kehtestama ja töötajatele kättesaadavaks tegema objektiivsed ja sooneutraalsed kriteeriumid, mille alusel palgatasemed kujunevad. Lisaks on tööandjatel kohustus hinnata tööde väärtust organisatsioonis läbipaistvalt ning tagada, et palgakujunduse põhimõtted oleksid kõigile töötajatele arusaadavad ja võrdselt rakendatavad.
Tööandjad peavad hakkama esitama organisatsioonisisese palgalõhe andmeid astmeliselt:
- 250+ töötajaga tööandjad peavad esitama andmed igal aastal alates 2027. aastast;
- 150–249 töötajaga tööandjad peavad esitama andmed iga kolme aasta järel alates 2027. aastast;
- 100–149 töötajaga tööandjad peavad esitama andmed iga kolme aasta järel alates 2031. aastast;
- Alla 100 töötajaga tööandjate jaoks on palgalõhe andmete avaldamine vabatahtlik.
Seega peavad kõik vähemalt 100 töötajaga tööandjad regulaarselt analüüsima ning töötajatele avalikustama organisatsioonis esineva soolise palgalõhe näitajad. Kui analüüsi tulemusel ilmneb enam kui 5% suurune palgalõhe, mida ei saa põhjendada objektiivsete kriteeriumidega, peab tööandja kuue kuu jooksul rakendama meetmeid olukorra parandamiseks. Kui olukorda ei parandata, on tööandjal kohustus viia läbi palgaaudit.
Lisaks eeltoodule tuleb tööandjal anda tööle kandideerijale teave pakutava ametikoha palgataseme või palgavahemiku kohta hiljemalt enne tööintervjuu toimumist. Samas on oluline, et ühegi töötaja individuaalne palk ei muutu avalikuks, kuna soolist palgalõhet analüüsitakse ja avalikustatakse ainult koondandmete põhjal.
Riik toetab tööandjaid digilahenduste arendamisega, et vähendada halduskoormust seoses palgalõhe andmete analüüsimise ja avalikustamisega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostöös Statistikaametiga loonud digitaalse tööriista Palgapeegel, mis võimaldab tööandjatel tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas hõlpsalt analüüsida oma ettevõtte või asutuse soolist palgalõhet. Palgapeegel kasutab automaatselt registriandmeid, mistõttu tööandjal ei ole vaja andmeid eraldi sisestada. Tööriist pakub ülevaadet ettevõtte soolise võrdõiguslikkuse olukorrast, võimaldades jälgida soolist palgalõhet, keskmisi ja mediaanpalku ning töötajate soolist jaotust erinevatel ametikohtadel. Samuti on võimalik jälgida, millistel ametikohtadel mehed ja naised töötavad ning millist tasu nad vastavatel ametikohtadel keskmiselt saavad. Andmed on kättesaadavad nii kvartali- kui aastapõhiselt ning uued andmed lisanduvad süsteemi hiljemalt kaks ja pool kuud pärast kvartali lõppu.
Kokkuvõttes juba järgmisel aastal peavad tööandjad olema valmis selleks, et töötajatel on õigus küsida teavet nii oma individuaalse palgataseme kui ka temaga sama või võrdväärset tööd tegevate töötajate keskmise palgataseme kohta. Seetõttu on soovitatav, et tööandjad alustaksid juba varakult oma palgasüsteemide ja -praktikate läbivaatamist ning võimalike palgalõhede analüüsimist, et vältida hilisemaid trahve ja töövaidlusi.
