Vene lennundusele on kehtestatud ulatuslikud sanktsioonid
Kohe pärast Vene Föderatsiooni relvastatud kallaletungi Ukrainale 2022.a. kehtestasid Euroopa Liit ja USA Venemaa suhtes ulatuslikud sanktsioonid, sh täielik ekspordikeeld lennukitööstuses kasutatavatele kaupadele ja tehnoloogiale ning keeld tehnilist abi ja teisi lennundusega seotud teenuseid osutada, sealhulgas kindlustus- ja finantsteenuste osutamine (s.h lennukite rent).
Kaks ja pool aastat hiljem: sanktsioonide mõju
Nüüdseks on sanktsioonide kehtestamisest möödunud piisavalt pikk aeg, et teha nende mõjust väike vahekokkuvõte. Kahjuks peab tunnistama, et sanktsioonid ei ole Venemaa (tsiviil)lennundust seni väga oluliselt häirinud.
Kuigi vähesed saadaolevad andmed näitavad, et viimase kahe aasta jooksul on Venemaale sisenevate lennukite komponentide ja varuosade kogused järsult vähenenud, siis lennukid jätkavad ometi lendamist.
UK lennunduskonsultandi Cirium hinnangul on täna Venemaal lennatud lennutunnid umbes sõjaeelsel tasemel ning nii lennati näiteks 2024. aasta märtsis 87% Venemaa lennuettevõtjate lennutundide koguarvust jätkuvalt Boeing’i või Airbus’i lennukitel.
Vaatamata sanktsioonidele õnnestub Vene lennufirmadel hädavajalikud sõlmed ja osad siiski remontida või vahetada ning teostada ka lennukite õhushoidmiseks vajaliku hoolduse. Siinkohal ei saa mõistagi rääkida Boeing’i või Airbus’i tootja standarditele vastavatest hooldustest.
Vahemehed- ja maad
Oma augusti viimases numbris kirjutas iseloomustas väljaanne The Economist olukorda nii: sanktsioonid on vettpidavad nagu sõel. Venemaa naaberriikide majandus on sõja tõttu nagu tuhast tõusnud – näiteks Kasahstan on üks nendest paljudest regiooni riikidest, kus kaubavahetus Venemaa ja Euroopaga on pärast sõja algust meeletult kasvanud. Samamoodi Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Türgi ja neli Kesk-Aasia riiki. Euroopa Liidu eksport nendesse riikidesse kasvas 2023. aastal 46 miljardi euro võrra. See vastab suures osas (sanktsioonide tõttu) Euroopa ekspordi vähenemisele Venemaale.
On hinnatud, et alates märtsist 2022 on Venemaa kulutanud ca 12 miljardit USD oma tsiviillennunduse toetamiseks, sealhulgas lennukitootmiseks ja lennuettevõtjate rahaliseks toetamiseks (Reutersi arvutused).
Alates 2022. maist on Venemaa lennufirmadele müüdud sanktsioneeritud lennukiosi suurusjärgus enam kui 1,5 miljardit USD väärtuses (Reutersi tolliandmete analüüs). Sellele lisandub deklareerimata kogus sarnast kaupa, mida paljuski veetakse käsipagasis.
Kättesaadavate Venemaa tolliandmete järgi jõuavad varuosad Venemaale arvukate vahendajate kaudu mh järgmistest riikidest: Tadžikistan, Araabia Ühendemiraadid, Türgi, Hiina ja Kõrgõzstan (millistest ükski ei ole heaks kiitnud sanktsioone Venemaa suhtes). Kasum on alati olnud inimkonna üks liikuma panev jõud ning sanktsioneeritud kauba vahendajatele on viimased kaks aastat olnud kullapalaviku aeg.
Tüüpiline näide: Ural Airlinesi Airbus maandus Venemaal Jekaterinburgis detsembris 2022. Seejärel jäi see lennuk maandumisrajale, arvatavalt rikke tõttu. Kolm päeva hiljem saabus lennukile ühe USA suurtootja poolt valmistatud navigatsioonisüsteemide jaoks oluline varuosa, mille deklareeritud tolliväärtus oli üle veerand miljoni dollari (Venemaa tolliaruanded). Mõned päevad hiljem oli lennuk tagasi aktiivses igapäevases kasutuses.
USA tootja kinnitas, et ei ole tuvastanud ettevõtte poolt Venemaa üksustele osutatavaid müügi- või remonditeenuseid. Tolliandmed näitavad varuosa liikumist läbi UAE ja Tadžiki firma.
Selliseid tehinguid vahendavad avalikkusele tundmatud äriühingud, mis on registreeritud kolmandates riikides (Dubai; UAE, Maldiivid, Moldova).
Kuivõrd sanktsioonid tegelikkuses toimivad?
Relvasaadetised ja sanktsioonid on osa lääneriikide panusest Ukraina toetamiseks. EL on vastu võtnud 14 sanktsioonipaketti. Sanktsioonid, sh lennunduses, ei ole tänase seisuga aga loodetud tulemust andnud. Kuni sanktsioneeritud kauba lõppklienti ei õnnestu või ei soovita tuvastada ning selliseid tehinguid vahendajatega ei piirata, ei ole tegelikkuses sanktsioonidel olulist mõju.
Lennukiosade hind Venemaal on kohati kaks kuni viis korda kõrgem maailma turuhinnast. Vene kliendid peavad küll samade toodete eest varasemast oluliselt rohkem maksma, aga see ei ole siiani takistuseks olnud.
Euroopa Liit on küll üritanud ülalmainitud riikides vahendusfirmasid sanktsioneerida, kuid sujuvalt registreeritakse punasesse nimekirja pandud ettevõtete asemel uued. On avaldatud arvamust, et lahendus oleks vahendajariikide valitsustes huvi tekitamine sanktsioonidega kaasa tulla. Mis tähendaks vahendajariikidele aga taevast langenud kasumitele ei ütlemist ning see ei ole ilmselt kuigi realistlik ootus.
