Sanktsioonid on viimastel aastatel muutunud j\u00e4rjest tavap\u00e4rasemateks poliitilisteks t\u00f6\u00f6riistadeks ja \u00fchtlasi teguriteks, mis m\u00f5jutavad \u00fcha enam igap\u00e4evast \u00e4ritegevust. Nende vajalikkust me kahtluse alla ei sea, kuiv\u00f5rd sanktsioonide eesm\u00e4rk on kaalukas ja p\u00f5hjendatud – avaldada survet riigile, kelle tegevus ohustab rahvusvahelist \u00f5iguskorda ja julgeolekut. Samas toovad need paratamatult kaasa uusi \u00f5iguslikke k\u00fcsimusi, seda juba v\u00f5etud lepinguliste kohustuste t\u00e4itmisel kui ka nendest tekkivate vaidluste lahendamisel.<\/p>\n\n\n\n
\u00dcht sellist k\u00fcsimust valgustab praegu Euroopa Kohtus k\u00e4imasolev Reibeli<\/strong> kohtuasi. 26. veebruaril 2026 esitas selles oma arvamuse kohtujurist Andrea Biondi. Tegu ei ole kohtu l\u00f5pliku seisukohaga, kuid kohtujuristi arvamus annab sageli aimu, kuhu kohus kaldub – l\u00f5plikku otsust veel ootame. Kohtuasja keskmes on kaks omavahel p\u00f5imuvat teemat: kuidas suhestub vahekohtumenetlus \u00fcldse Euroopa Liidu \u00f5igusega, ning kuidas t\u00f5lgendada EL-i N\u00f5ukogu m\u00e4\u00e4rust nr 833\/2014, mis k\u00e4sitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega Ukrainas. See m\u00e4\u00e4rus on \u00fcks peamisi Venemaaga seotud \u00e4ritegevust reguleerivaid sanktsiooniakte ja seda t\u00e4iendatakse pidevalt. Vaidluse tuumaks on selle m\u00e4\u00e4ruse artikkel 11. Reibeli kohtuasi v\u00f5ib osutuda j\u00e4rjekordseks oluliseks sammuks selles, kuidas piiritletakse vahekohtumenetluse kui \u00fche t\u00f5husaima rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6vormi s\u00f5ltumatust.<\/p>\n\n\n\n Kaasuse taust:<\/strong> Vaidlus sai alguse tavalisest \u00e4risuhtest Belgia \u00e4ri\u00fchingu Reibel ja Vene ettev\u00f5tte Stankoimport vahel. Reibel pidi lepingu j\u00e4rgi tarnima Stankoimportile kaupa, kuid Belgia ametiasutus liigitas selle kahesuguse kasutusega tooteks ja peatas tarne. Stankoimport oli aga ettemakse juba tasunud. Kuna leping n\u00e4gi vaidluste lahendamiseks ette vahekohtu, algatas Stankoimport Rootsis vahekohtumenetluse ja n\u00f5udis ettemakse tagasi. Vahekohus rahuldas n\u00f5ude ning kohustas Reibelit raha tagastama. Reibel n\u00f5udis selle otsuse t\u00fchistamist Rootsi Svea apellatsioonikohtus, kes peatas menetluse ja p\u00f6\u00f6rdus Euroopa Kohtu poole lihtsustatult j\u00e4rgnevate k\u00fcsimustega:<\/p>\n\n\n\n Kas keelatud n\u00f5udega saab \u00fcldse vahekohtusse p\u00f6\u00f6rduda?<\/strong><\/p>\n\n\n\n K\u00fcsimuse tuumas peituv m\u00e4\u00e4ruse nr 833\/2014 artikkel 11 lg 1 on s\u00e4te, mida sanktsioonim\u00e4\u00e4rustes kohtab tihti – nn n\u00f5uete rahuldamise keeld (no claims clause<\/em>). Lihtsustatult \u00fctleb see, et kui lepingu t\u00e4itmist on sanktsioonid takistanud, siis sellest lepingust t\u00f5usnud n\u00f5uet ei rahuldata. N\u00e4iteks ei saa Vene osapool n\u00f5uda kohustuse t\u00e4itmist v\u00f5i h\u00fcvitist selle eest, et Euroopa partner ei suutnud sanktsioonide t\u00f5ttu kaupa tarnida.<\/p>\n\n\n\n Kohtujurist Biondi toob siin esile kaks olulist erinevust. Keeld puudutab n\u00f5ude rahuldamist<\/strong>, mitte selle esitamist<\/strong>. Seega pooled v\u00f5ivad enda kohtuliku \u00f5iguskaitse \u00f5igust rakendada ning vahekohtusse p\u00f6\u00f6rduda ja vahekohus v\u00f5ib selle ka menetlusse v\u00f5tta. Kui aga n\u00f5ue on sanktsioonidega vastuolus, siis vahekohus seda n\u00f5uet rahuldada ei tohi. Sanktsioonim\u00e4\u00e4rus ei muuda automaatselt poolte s\u00f5lmitud vahekohtuklausleid t\u00fchiseks v\u00f5i olematuks ega keela neil ka vaidlust kohtus\u00fcsteemi v\u00e4liselt lahendada. Keelu piir jookseb tulemuse, mitte menetluse juures.<\/p>\n\n\n\n Seda Biondi arvamust kinnitab ka muudetud m\u00e4\u00e4rus nr 833\/2014 ise, kuhu on t\u00e4naseks juba artiklisse 11 sisse viidud t\u00e4pselt vastavasisuline l\u00f5ige 3 – keelatud n\u00f5udeid s\u00e4testav artikkel 11 lg 1 ei takista olukorra seaduslikkuses veendumiseks kohtusse v\u00f5i vahekohtusse p\u00f6\u00f6rdumist.<\/p>\n\n\n\n Kas keelatud n\u00f5uete piirang on osa Euroopa Liidu avalikust korrast?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Avalik kord k\u00f5lab abstraktselt, aga m\u00f5te on lihtne. Igas \u00f5iguskorras on reeglid, mis on nii fundamentaalsed, et pooled ei saa neid omavahelise kokkuleppega “v\u00e4lja l\u00fclitada”. Kui vahekohtuotsus l\u00e4heb selliste reeglitega vastuollu, v\u00f5ib siseriiklik kohus selle otsuse reeglina t\u00fchistada (n\u00e4iteks oli olukord selline Reibel\u2019i kaasuses Rootsi \u00f5iguse kohaselt).<\/p>\n\n\n\n Kohtujurist Biondi seisukoht on selge: sanktsioonim\u00e4\u00e4ruse n\u00f5uete rahuldamise keeld kuulub liidu avaliku korra hulka. Tema p\u00f5hjendus on, et sanktsioonid teenivad liidu k\u00f5ige kaalukamaid eesm\u00e4rke nagu rahu, rahvusvaheline julgeolek, rahvusvahelise \u00f5iguse kaitse. Seet\u00f5ttu ei saa neid pidada lihtsalt \u00fcheks reegliks paljude seas.<\/p>\n\n\n\n Vahekohtu \u00fcks peamisi t\u00f5mbenumbreid on alati olnud see, et tema otsus on l\u00f5plik ja siseriiklikud kohtud sellesse peaaegu et ei sekku. Biondi arvamus \u00fctleb, et sanktsioonide vallas see mugav l\u00f5plikkus ei kehti – v\u00e4hemalt liidus asuva vahekohtu puhul j\u00e4\u00e4b siseriiklikele kohtutele \u00f5igus ja lausa kohustus otsus Euroopa Liidu avaliku korra vaates \u00fcle kontrollida.<\/p>\n\n\n\n Kas ettemaks tuleb Vene ettev\u00f5ttele tagastada?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Vahekohus t\u00f5lgendas artiklit 11 ja otsustas, et ettemakse tuleb koos intressiga tagastada. Vahekohtu loogika oli, et see lihtsalt taastab olukorra, milles pooled olid enne lepingut, ega ole seet\u00f5ttu sanktsioonidega vastuolus, kuiv\u00f5rd sanktsioneeritud pool ei saa selle raha tagastamisest mitte mingit kasu. Selline seisukoht tundub tavap\u00e4raseid tsiviil\u00f5iguse p\u00f5him\u00f5tteid arvestades loogiline.<\/p>\n\n\n\n Kohtujurist Biondi sellega aga ei n\u00f5ustu. Tema hinnangul kuulub ka ettemaksu tagasin\u00f5ue nende n\u00f5uete hulka, mida ei tohi rahuldada. P\u00f5hjendus on otsekohene: n\u00f5ude esitab Vene ettev\u00f5te, n\u00f5ue tuleneb lepingust, mille t\u00e4itmist sanktsioonid takistasid, ja t\u00e4pselt sellised n\u00f5uded taotluslikult avatud loeteluga keeld tabab. Kuna intress on p\u00f5hin\u00f5ude “saba”, kehtib sama loogika ka intressi kohta – kui p\u00f5hisummat ei tohi v\u00e4lja maksta, ei tohi ka intressi.<\/p>\n\n\n\n See on koht, kus kaks \u00f5iglust omavahel p\u00f5rkuvad. Puhtalt \u00f5iguslikust loogikast l\u00e4htuvalt tundub arusaamatu, et \u00fcks pool j\u00e4\u00e4b ilma nii kaubast kui rahast ilma ise lepingut rikkumata. Sellise esmapilgul arusaamatu \u00f5igusliku konstruktsiooni p\u00f5hjendamiseks peabki vaatama \u201e\u00f5iguse\u201c kui instrumendi taotletavat \u00f5iglust laiemas pildis. Sanktsioonid \u00fcritavad tagada \u00f5igluse rahvusvahelise avaliku \u00f5iguse tasandil, millest kantud meetmed kanduvad l\u00f5puks paratamatult \u00fcle ka tsiviil\u00f5iguslikesse suhetesse. Kui nendest saaks aga m\u00f6\u00f6da minna v\u00f5i need oleksid kuidagi pehmendatud, siis ei oleks neist kasu ning \u00f5iguse laiemad maailma taseme eesm\u00e4rgid ei saaks tagatud. Selle m\u00f5ttega tundub samastuvat ka Biondi, kelle vaatenurgast on keelu m\u00f5te just nimelt selles, et sanktsioonide sihtm\u00e4rk ei tohiks sanktsioonide negatiivset m\u00f5ju rahaliselt “tagasi v\u00f5ita”. Vastasel juhul kaotaksid sanktsioonid oma teravuse.<\/p>\n\n\n\n Mida see praktikas t\u00e4hendab ehk miks on see k\u00f5ik \u00fcldse oluline?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kokkuv\u00f5te<\/strong>: Reibeli kohtuasi n\u00e4itab, kuidas poliitiliselt kehtestatud sanktsioonid ulatuvad \u00fcha s\u00fcgavamale valdkondadesse, mida on peetud riigiv\u00f5imust s\u00f5ltumatuks – sealhulgas vahekohtumenetlusse. Kohtujurist Biondi arvamus viitab suunale, kus liidu avalik kord seab vahekohtu vabadusele selgemad piirid ja liikmesriikide kohtutele suurema kontrollifunktsiooni. Kas Euroopa Kohus seda joont kinnitab, selgub alles kolleegiumi otsusega, kuid juba praegu on selge, et sanktsioonide ajastul ei saa vahekohus ja Euroopa Liidu \u00f5igus teineteist enam v\u00e4ltida.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n","protected":false},"featured_media":41697,"template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"person_countries":[296],"people_industries":[],"experience_practice_area":[393,310],"insight_category":[430],"class_list":["post-41696","insights","type-insights","status-publish","has-post-thumbnail","hentry","person_countries-eesti","experience_practice_area-uldnou-ja-compliance","experience_practice_area-vaidluste-lahendamine","insight_category-blogi"],"acf":[],"yoast_head":"\n\n