Kortermajade trepikodadesse j\u00e4etud lapsek\u00e4rud, jalgrattad ja muud esemed on tekitanud k\u00fcsimusi, kas P\u00e4\u00e4steamet v\u00f5ib nende eest automaatselt trahvi m\u00e4\u00e4rata. Tegelikult ei ole m\u00e4\u00e4rav mitte \u00fcksnes see, kas trepikojas asub m\u00f5ni ese, vaid kas see takistab ohutut evakuatsiooni.<\/p>\n
Seaduse j\u00e4rgi peab evakuatsioonitee olema kergesti l\u00e4bitav ning tuleohutusn\u00f5uete rikkumine v\u00f5ib kaasa tuua nii j\u00e4relevalvemeetmeid kui ka rahalise karistuse. See aga ei t\u00e4henda, et iga trepikotta j\u00e4etud lapsek\u00e4ru v\u00f5i muu ese kujutaks endast automaatselt tuleohutusn\u00f5uete rikkumist.<\/p>\n
M\u00e4\u00e4rav on evakuatsioonitee tegelik l\u00e4bitavus<\/strong><\/p>\n Iga olukorda tuleb hinnata eraldi. \u00dches trepikojas v\u00f5ib lapsek\u00e4ru j\u00e4tta inimeste liikumiseks piisavalt ruumi, teises aga muuta evakuatsioonitee liiga kitsaks v\u00f5i seda reaalselt takistada. Seet\u00f5ttu ei saa rikkumise tuvastamisel l\u00e4htuda \u00fcksnes eseme olemasolust.<\/p>\n Sama p\u00f5him\u00f5tet on oma praktikas j\u00e4rginud ka P\u00e4\u00e4steamet. N\u00e4iteks leidis amet 2025. aastal, et trepikotta v\u00f5ib teatud tingimustel paigaldada invat\u00f5stuki, kui selle puhkeasendis j\u00e4\u00e4b evakuatsiooniteele n\u00f5utud ulatuses vaba ruumi. Konkreetsel juhul j\u00e4i liikumiseks 1266 millimeetrit ning n\u00f5utud evakuatsioonitee laius oli tagatud.<\/p>\n See n\u00e4ide illustreerib h\u00e4sti, et ka suurema ja p\u00fcsivama objekti puhul hinnatakse eelk\u00f5ige selle m\u00f5ju evakuatsioonitee l\u00e4bitavusele. Sama loogika kehtib lapsek\u00e4ru, jalgratta v\u00f5i muu trepikotta j\u00e4etud eseme puhul.<\/p>\n Ettekirjutus ja rahaline karistus ei ole \u00fcks ja sama<\/strong><\/p>\n Oluline on eristada ka P\u00e4\u00e4steameti j\u00e4relevalvemeetmeid v\u00e4\u00e4rteomenetlusest.<\/p>\n Kui P\u00e4\u00e4steamet tuvastab trepikojas tuleohutusn\u00f5uete rikkumise, v\u00f5ib amet n\u00f5uda selle k\u00f5rvaldamist ning vajadusel teha ettekirjutuse. Rahalise karistuse m\u00e4\u00e4ramine on aga eraldiseisev k\u00fcsimus. Selleks peab olema tuvastatud konkreetne rikkumine ning isik, kes selle eest vastutab.<\/p>\n Seega ei tulene seadusest P\u00e4\u00e4steametile automaatset \u00f5igust karistada iga inimest, kelle lapsek\u00e4ru v\u00f5i muu ese trepikojas seisab. Enne rahalise karistuse m\u00e4\u00e4ramist tuleb hinnata, kas tuleohutusn\u00f5uet on tegelikult rikutud, kas ohutu evakuatsioon on takistatud ning kes rikkumise eest vastutab.<\/p>\n Selge kohtupraktika alles puudub<\/strong><\/p>\n Piir lubatud eseme ja evakuatsiooni takistava eseme vahel ei ole praktikas alati \u00fcheselt selge. Selle k\u00fcsimuse kohta ei ole kujunenud ka sisulist kohtupraktikat, mis m\u00e4\u00e4ratleks t\u00e4pselt, millal ei ole evakuatsioonitee enam \u201ekergesti l\u00e4bitav\u201c ning milline takistus \u00f5igustab v\u00e4\u00e4rteomenetlust ja rahalist karistust.<\/p>\n \u00dcheks p\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla seegi, et selliste juhtumitega seotud rahalised karistused on \u00fcldjuhul suhteliselt v\u00e4ikesed ning kohtusse p\u00f6\u00f6rdumisega kaasnevad omakorda kulud. Seet\u00f5ttu ei pruugi vaidlused kohtusse j\u00f5uda ning piirid kujunevad suuresti P\u00e4\u00e4steameti praktika kaudu.<\/p>\n","protected":false},"featured_media":40660,"template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"person_countries":[296],"people_industries":[],"experience_practice_area":[259,331],"insight_category":[430],"class_list":["post-40665","insights","type-insights","status-publish","has-post-thumbnail","hentry","person_countries-eesti","experience_practice_area-haldusoigus","experience_practice_area-kinnisvara-ehitus","insight_category-blogi"],"acf":[],"yoast_head":"\n